Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud 79% erasektori töötajatest, mis on rohkem kui 300 000 eestimaalast. Just need ettevõtted loovad suure osa töökohtadest, nende ettevõtete osakaal ekspordis on üle 70% ning nende loodud lisandväärtus on 5,9 miljardit eurot, mis moodustab kõigi siin tegutsevate ettevõtete loodud lisandväärtusest 76%. Need on aukartust äratavad numbrid.

Eesti riigi rikkus ei põhine naftal, maagaasil, kullal või mõnel muul maavaral. See põhineb meie inimeste ettevõtlikkusel ja lisandväärtusel, mida meie ettevõtted tekitavad. Kui tahame, et Eestil läheks majanduslikult hästi, peab minema hästi ka Eesti ettevõtetel. Selleks on esmatähtis panustada ettevõtluskeskkonda – et see oleks stabiilne ja äritegevust soosiv.

Ettevõtluskeskkonna puhul on üheks keskseks küsimuseks riigi maksupoliitika. Poliitikauuringute keskuse Praxise tehtud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringu järgi valmistab enamikule ettevõtetele probleeme suur maksukoormus. Eestile on viimasel kahel kümnendil toonud edu ühetaoline ja madal tulumaks ja on selge, et igasugune maksutõus ühtegi ettevõtjat ei rõõmustaks. Vastupidi.

Murekohaks tööjõu maksukoormus

Nagu selgub eelpool mainitud Praxise uuringust, on ettevõtjate jaoks oluline, et leitakse võimalusi, kuidas makse veelgi langetada. Eestis on tööandjatele murekohaks küllaltki kõrge tööjõu maksukoormus. See loob olukorra, kus tööandja peab iga inimese palkamist enne kümme korda kaaluma – kas see on majanduslikult ikka otstarbekas. Tööjõu maksukoormuse langetamine on järgmine väljakutse, mis meil ees seisab.

Lisaks maksude alandamisele on väga oluline tagada turul võrdsed konkurentsitingimused. Eesti on väga väike riik ja tihti ei ole meie turu väiksuse tõttu meil teatud valdkondades piisavalt konkurentsi. See omakorda annab võimaluse suurtel ettevõtetel omandada kiiresti suur turuosa ehk peaaegu monopoolne seisund. Kui nüüd riik soosib läbi seadusandluse veel neid monopole, siis võime tugevast väikeettevõtlusest unistama jäädagi. Oluline on, et kõik mängiksid võrdsete reeglite järgi.

Riik saab seadustega küll parandada ettevõtluskeskkonda, kuid väga palju sõltub inimestest endist. Suhtumist, et kõigis minu hädades on süüdi riik, mitte mina ise, kohtab kahjuks järjest rohkem. Ettevõtlikkus on eelkõige mõttemall, mille tähtsustamine peab algama juba maast madalast.

Kui tahame paremini elada, siis tuleb juba lasteaiast saati ergutada ja suunata lapsi ettevõtlikkusele ja hinnata nende aktiivset ellusuhtumist. Koolides tuleks senisest enam rõhku panna praktikale ja tuua noortele teooria kõrvale ka näiteid elust enesest – et noored seostaksid omandatud reaalse eluga. Ainult nii kasvab peale uus tegus põlvkond, kes julgeb vastu võtta otsuseid ja seda palju räägitud lisandväärtust ise juurde luua.

Rohkem koolitusi!

Tänased noored on ju need, kes praegustele tööinimestele hiljem pensione maksma hakkavad ja kui nad piltlikult öeldes ettevõtteid ja töökohti ei loo, siis pole ka tulevikus normaalseid pensione oodata, rääkimata konkurentsivõimelistest avaliku sektori palkadest.

On selge, et ettevõtlikkus peab käima käsikäes kompetentsiga, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata kvalifitseeritud tööjõu arendamisele. Võtmekohaks on koolitused, mida väike- ja keskmise suurusega ettevõtted teevad võrreldes suurettevõtetega tunduvalt vähem. Ometi teavad edukad ettevõtjad, et ettevõtte edulugu saab alguse ikkagi juhist ja seejärel kvalifitseeritud tööjõust.

On probleem, kui ettevõtte omanikud ja juhtivtöötajad ise ei leia vajadust täiendkoolituste jaoks. Juhtivtöötajad peaksid jooksvalt ettevõtlust puudutavate seirete ja uuringutega ennast kursis hoidma. Siin on riik juba väga palju ära teinud, lausa ettevõtjatele kandikul tulevikusuundumused ja arenguvõimalused kätte toonud - näiteks Arengufondi või EAS-i kaudu.

Eesti tugevuseks on meie edukad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes julgevad areneda ning kasvada ja ka välisturgusid vallutada. Nende ettevõtete olemasolu, eriti aga juurdekasv, on riigi head käekäiku silmas pidades elulise tähtsusega. Kui me tahame olla innovaatiline Põhjamaa riik, peame looma parimad tingimused ettevõtluse arenguks. Me ei sa jääda puhkama vanadele saavutustele, vaid peame leidma võimalusi pidevalt edasi liikumiseks. Vastasel juhul me jäämegi alatiseks teisi riike endale eeskujuks tooma.

(Autor on Riigikogu majanduskomisjoni liige, IRL.)