Alustuseks stiilinäide Postimehest:

„Kanal 2 hakkab täiega vastu, ainult iseennast upitavad ja reklaamivad, naljategemiseüritused on ajuvabad ja lausa piinlikkust tekitavad. Ühesõnaga - paha oli vaadata. Klõpsisin eri kanaleid küll terve õhtu, et ehk tuleb midagi head, aga Kanal 2 pealt näidati vaid solaariumis üle kärsatanud saatejuhte ja šampust lürpivat Saagimit.“

Ja Delfist:

„Olen ise nooremapoolne vaataja, aga olen näinud ka neid vanu Eesti klassikuid ja peaks ütlema, et tase on iga aasta aina kehvem. Isiklikult mul näiteks silm ka ei pilgu kui hakkab pihta see aastalõpubuum.“

„ETV tegi ära, lihtsate vahenditega Hollywood“

Minu enda üldmulje reastas kolm kanalit kindlalt 1. ETV; 2. TV3; 3. Kanal2.

Ilmselt ootab televaataja - niisamuti nagu vanasti - vana-aastaõhtu programmilt – head nalja, muusikat ning lemmikuid, kellega harjutud. Üldiselt kiputakse käesoleva aasta programmi kiruma ja vana kiitma. Kui ca 30 aastat tagasi ise aastavahetuse programme tegin - ka siis öeldi, et selle aasta programm on niru ja vaat 20 aastat tagasi - siis olid alles naljad.

Identiteedipuudus

Kui veel mõned aastad tagasi oli nn pikk õhtut täitev originaalne teleprogramm vaid ETV pärusmaa – erakanalid ütlesid, et võistelda pole mõtet ja näitasid vanu filme, siis nüüd tulevad ka teised omatoodetega turule - see on hea. Tõeline hea aga nõuab häid tegijaid, raha ja nutikust. Seda kõike aga meil kolmele kanalile ei jagu.

Imestada tuleb meie telejuhtide madalat enesehinnangut, kui nad soostuvad sõlmima lepinguid näitlejate ja lauljatega, kes samal õhtul, samal ajal esinevad kõigis kolmes kanalis ja veel mitmetes saadetes. Ei saa aru, miks luuakse endale konkurentsi oma raha eest. Tarmo Leinatamm, Sepo Seeman, Hendrik Norman, Peeter Oja, Pehmed ja karvased jt.

Viimane omandas sel aastal veidi obstsöönse tähenduse - ei jõua veel eelmine säng jahtuda kui karvane poliittsirkus laseb juba uues voodis püksid jalast. Ilmselt sai täis sotsiaaldemokraadist lavastaja aeg ERR ekraanil, nagu sai täis sotside aeg reformierakonna valitsuses. Nõme oli see karvastesaate üleminek Kanal 2, kus ta kohe uppus kollase alsupesu ja rohke viina sisse, samast puust oli ka ühe telejuhi hiljutine avaldus, et järgmine hooaeg tuleb show ETV-sse tagasi – kui raha leitakse. Ega tule vist küll!

Iseenesest on poliitiline estraad vajalik asi ning kuulub hea telekanali repertuaari kindlasti (vt RAI, BBC jt).

Midagi head

Seltskond, kes vähem tegi, tegi seda aga paremini: vanameistrid Andrus Vaarik ja Egon Nuter, Rohke Debelak, noormeistrid Märt Avandi ja Ott Sepp.

lmselt oli „Orav ja Meri“ etendus õhtu jaoks liiga pikk, ka režii ning kujundus ei hiilanud siin kuidagi, sädelevat mängu, õnnestunud kalambuure ja situatsioonikoomikat jagus aga küllaga. Igatahes kindel õnnestumine.

Rohke Debelaki libauudised. Žanr kui selline on "oi-kui-vana", aga… Üks asi on KUKU raadio, kust Debelakki kui oavarrest tuleb – teine asi on tele.

Siin süntaks muutub. Huvitav, et raadios kõlav mitmemõttelisus või ambivalentsus võib teles isegi kannatada saada. Siin on oluline režissöör, kellelt oleks rohkem oodanud. Ilmateade oli aga hea.
Mina poleks afišeerinud kirjalikult, et tegemist on libauudistega. 

Reaalne pilt muudab mõnikord verbaalse kalambuuri mõttetuks, me teame ju et Debelakk on libadiktor, kas uudised tema suust on päris, peame ise arvama, sest kui liba, siis tegelikult peaks olema päris ja vice versa. Reaalsete tegelaste reaalsete lausete kasutamine teises kontektsis on ka vana võte – nõuab aga tegijalt suurt diskreetsust ning erapooletust. Siin tundus väikest kõlksu, aga üldpilti see ei muutnud.

Teleõhtu kaks parimat naljasaadet kolme kanali peale kokku oli „Tujurikkuja“ ning „Edekabel“. Kuigi ka „Vilde tee“ saavutas oma „näogavaatajapoole“ situatsioonikoomikaga tõsiselt naerma panevaid hetki. Kohati kasvas aga jant-jandi pärast liiga hingematvaks, näitlejate sihitu sebimine segas improvisatsioone, tundus, et kolmikut Võrno-Leinatamm-Oja isegi segati ning tükk oli ka liiga pikk. 

ETV huumorisaated olid ette valmistatud arvuka tegelaskonna poolt. Mõlemal saatel olid väga head režissöörid. Näiteks Normanni parodeeritud „OPi“ Sinijärv Pedmansoni sketšis „Vabadussamba sisemus“ Rando Pettai režiis oli läbi viidud leidlikult, hoogsalt teostatud - pakkus üllatusi ja nauditavat näitlejameistrlikkust, pildirikkust ja head valgust.

12 punkti saab aga minu poolt „Tujurikkuja“. Andekalt mõeldud, hiilgavalt teostatud.
Tempod, rütmid, puändid, üleminekud, kostüümid, grimmid - kõik paigas. Hea maitse, ilusad inimesed ja mis peamine - asi huvitav ja lahe. Süžeed – „Küüditamine“ ja „Püha Tõnu kiusamine“ on minu meelest parimad – kui siia lisada ka eelmise aasta õnnestumine, siis võib juba rääkida Avandi - Sepa&Co klassikast.

Uudised

Võrdleksin ETV ja TV3 programme, sest need suures osas sarnanesid, olid ka eetris samal ajal. Omad miinused ja plussid mõlemal.

Leidsin ERR koduleheküljelt kuulutuse – „Kuulmispuudega ajakirjanike koolitus“. Soovitaksin rahvusringhäälingul avada ka „Huumoripuudega ajakirjanike koolituse“, ehk saaks abi peaasjalikult need, kes oma rolli alati ära ei taba. Seda eriti uudistesaadetes. Vaatasin suure huviga erinevaid uudistekokkuvõtteid nii CNN-st, BBC-st, France24-st. Kusagil ei püütud lõike ühendada treppidel jalutavate ja peegellabürintides ekslevate saatejuhtidega, kellel polegi muud ülesannet kui ekselda.

Ka Sven Soiveril, kelle roll oli küll orgaanilisem kui ETV uudistevahelõikude tegijail, ja kes saadet ka vedas, tuli ette apse ja kohatuid nalju ja võrdlusi. Seda eriti Riigikogu lõigus. Nalja võib alati teha, kurjaks aga ei maksaks minna.

Muidu oli TV3 edetabelina mõeldud uudistekokkuvõte üllatavalt orgaaniline, kuigi meelelahutuslikum kui ETV oma. Siin mängis oma osa koostöö Delfiga, kes toetus vox populile. Delfi ajakirjanikud eesotsas peatoimetajaga tõid igatahes värsket õhku muidu TV3 kenitlevasse stiili.

Iseasi on muidugi uudiste leidmine ja jagamine rubriikidesse nagu „luupainaja“, „aasta ponnistus“, „ülbik“ jne. Tundub, mulle vägagi tundub, et osaliselt andis tooni soov ära teha Edgar Savisaarele. Arusaamatu on paigutada ühte rubriiki valimiskampaania, pedofiilia ja kurikamõrvar. Ka Rain Koolile, kes rubriiki kommenteeris, tundus vist, et millegagi peab asja tasakaalustama ning ta avas oma pintsakuhõlmad, et näidata maitsetut reformierakonna Keit Pentuse reklaami.

Imestama pani ka, et kumbki kanal ei pidanud mainimisväärseks Vabaduse väljaku valmimist ning Edgar Savisaare häältesaaki kohalikel valmistel. Selle asemel pidas TV3 vajalikuks ära märkida tantsutüdrukute rünnaku Savisaarele.

TV3 kasutas oskuslikult vahelugude materjali – heaks näiteks BMW mehe avarii, kes vaatamata katkisele autole makist kostva bemmi kummide laulu kõvemaks keeras. ETV vaeste pensionäride loos välgatas üks tore kaader, kus ühe harjutust tegeva vanatädi jalas oli auklik sokk. Sellest oleks saanud hea kujundi välja pigistada, kui oleks silma olnud.

Režii puudused olid ETV aastauudistes ilmsed, sisuline pool aga huvitav ja kergesti jälgitav. Kuigi kogenud Anne Raistele, tundub, jällegi tundub mulle, oleks keegi nagu vao ette ajanud.

Väga hea loo Moskva mees Krister Paris, kel on head ajakirjanduslikku tunnetust pisiasjade tabamisel ning samas ka üldistusvõimet. ETV-le soovitaks veel USA reporterile Neeme Rauale uus kaamera osta, niisugune, millel saaks ka fookust keerata.

Üldiselt oli hea meel, et mõned ETV pistrikud olid vana-aasta õhtul puhkusele lastud ja kurb meel oli sellest, et näha polnud Vahur Kersnat. Aastavahetusprogrammides jäigi puudu hingeminevast kommentaarist, heast sõnast ja mõtlikust noodist.

Maire Aunaste on vist unustanud oma imago just lihtrahvaga suhtlemisel ning ka empaatiavõime on kusagil peidus. Tema ülevoolav leheliblika genotsiid jättis nii mõnegi temaga vestelnud tähe tähelepanuta ja ehk jäi seetõttu ka ma mõni mõte mõtlemata, Leinatammelt ju tõsist juttu ei ootagi, kuigi juba võiks.

Seepärast oli presidendi sõnavõtt naljategevas televiisoris kõigil kanalitel nagu tervistav tuulehoog, mis aga koheselt asendus popmuusikamüriaadidega. Kunagi soovis Lennart Meri, et kas tema traditsiooniline sõnavõtt teles võiks teoks saada 1. jaanuaril kell 12, kui mõned on ehk kaineks saanud. Tal seda ei võimaldatud. Ehk võiks sellele praegune president mõelda.