Riigikohus jättis rahuldamata kaebuse tühistada parlamendi otsus, mille kohaselt tagatakse VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuded.

Kui Riigikohtu üldkogu otsused on tavaliselt ka mittejuristile arusaadavad ning tuginevad põhjalikule analüüsile tugineval juriidikal, siis sel korral oli kõik teisiti. Olles läbi küsitlenud kümneid juriste, muutus otsuse sisu ainult hägusemaks.

Selgeks sai ainult see, et kogu praktiline lahendus VEB Fondi küsimusele muutus võlausaldajate jaoks veelgi segasemaks. Selgeks sai ka see, et Riigikohtu üldkogu otsus ei lahenda mitte midagi.

Iseloomulik on näiteks otsuse punkt 67, mis ütleb, et Riigikogu otsus ei lahenda kahjude hüvitamise küsimust: „Kui kaebajatel oli enne 15. veebruari 2012 õigus Põhiseaduse §-st 25 tulenevalt nõuda kahju hüvitamist, siis eksisteerib see õigus neil muutumatul kujul ka pärast 15. veebruari 2012. aasta otsuse jõustumist.“

Punkt 75 aga nendib, et üldkogu arutas üksnes ja ainult sertifikaatide eest määratud hüvitise õiguspärasust, mitte aga VEB Fondi moodustamisel toimunud ebavõrdset kohtlemist ega selle moodustamisega kaasnenud võimalikku sundvõõrandamist ja kohest ning õiglast hüvitamist.

Ühesõnaga mitte midagi, mis oli riigi ja VEB Fondi võlausaldajate üle kuue aasta kestnud kohtuprotsessi sisuks. Kuid just Ringkonnakohtu otsusest sai kõik alguse ja riik pidi 9 kuu jooksul leidma lahenduse.

Riik sai trahvi

Nagu on kommenteerinud VEB-i küsimuse parim asjatundja Indrek Leppik, lähevad nüüd omavahel vastuollu kaks Eesti siseriiklikku kohtuotsust, mis on lubamatu. See on seda kummalisem, et mäletatavasti trahvis kohus riiki otsuse täitmata jätmise pärast.

Tuleb tunnistada, et üle kuue aasta kestnud kohtuotsuse täpne sisu on muutunud veelgi segasemaks. Mida see kohustas kellel hüvitama, ei söanda enamus juriste enam öelda! Ja tuleb välja, et ainukene inimene, kes tõlgendas, missugune on õige kohtuotsuse sisu, on peaminister Andrus Ansip. Riigikohus aga oma enda otsuseid ei täpsusta!

Kõige tipuks on väga arusaadavad kuue eriarvamusele jäänud riigikohtuniku vastuväited otsusele! Need puudutavad paraku seda, missugustele väga olulistele küsimustele on üldkogu otsus jätnud vastused andmata.

Et hajutada kahtlusi selle kummalise otsuse poliitilistest tagamaadest oleks Riigikohtu esimehel Märt Raskil olnud kindlasti tark ennast taandada selle arutamisest. Nii tegi kohtunik Villu Kõve, kes on ka eelmises elus VEB Fondi looga advokaadina seotud olnud. Väikeses riigis ei ole endiste parteikaaslaste Kallase ja Raski sõprus mitte mingi saladus.

Riigikohtu üldkogu langetas nagu kord ja kohus „viivitamatult“ asja lahendades 9 kuu jooksul otsuse, et Riigikogu otsus vastas Põhiseadusele. Selle otsusega saavad VEB Fondi võlausaldajad pärast fondi varade müüki proportsionaalse osa saadud tulust.

Müüakse vara, mida pole

Kogu trikk on aga selles, et VEB Fondil puuduvad varad, mida on iga aasta majandusaruande juures tõdenud ka audiitor. Bilansiväliselt on kajastatud juriidiliste ja füüsiliste isikute nõudeõigus Välismajanduspanga (VEB) vastu „registri mõistes“.

Lihtsalt ära seletades on hea kasutada endise Eesti Panga nõuniku, VEB Fondi skeemi peaarhitekti, Urmas Kaju definitsiooni: VEB Fondi sertifikaat on võrdne miilitsa paberile kirjutatud tõendiga selle kohta, et teid paljaks rööviti. Loomulikult võrdub taolise sertifikaadi väärtus selle paberilehe väärtusega, kuhu röövitud summa suurus on kirjutatud. Seega lõpmatult lähedal nullile.

Ees seisab tsirkuseetendus ehk olematu vara müük. Rahandusminister Jürgen Ligi on avalikult väitnud: „Sihtasutus omab nõuet külmutatud kontode suhtes Välismajanduspangas, nõude loovutamise leping riikliku VEB Fondi ja VEB-i vahel on siin alus.“

Rahandusminister siinkohal aga lihtsalt blufib. 1996.aastal saatsid tollane VEB Fondi juht Enn Teimann ja PEP-i juhatuse esimees Lembit Kitter tõepoolest Välismajanduspanka kirja, milles palusid korrespondentkontod ümber vormistada VEB Fondi nimele. Vastus saabus VEB-ist A. V. Turkadze allkirjaga ja teatas selgelt, et nad ei tunnista VEB Fondi arvete omanikuna.

Selge on ka see, et enne müüki panekut peab fond oma nõudeid tõestama! Siin võib olla tõepõhi all oletusel, et olematute nõuete ostmisest on huvitatud teatud huvilised, kelle eesmärgiks on fondi valgustkartvate dokumentide enda kätte saamine. Paraku on täna selleks liiga hilja.

Suurvargus on endiselt õhus

Kas VEB Fondi suurvargusega seotud tegelastel ja neile ringkaitset korraldavatel „sõpradel“ on põhjust rõõmustada Riigikohtu üldkogu otsuse üle? Ei ole ja seda kahel põhjusel.

Esiteks. Meedia on saanud haisu ninna ja koguni dokumentaalsed tõendid, et VEB Fondi saaga puhul on kadunud väikese Eesti mõistes väga suur hulk raha. Need dokumendid on saanud avalikuks tänu võlausaldajate algatatud kurnavatele kohtuprotsessidele riigi vastu.

Siit omakorda on alustanud uurimist Reformipartei kontrolli alt välja läinud Eesti Pank, kellele on pakkunud abi ka Riigikontroll. Selle loo peaosalistele on ajakirjandus esitanud väga ebamugavaid küsimusi.

Aastaid vaikinud peategelased on sunnitud suud paotama ning sealt kuuleb ainult labaseid valesid, millega nad ennast aina rohkem sisse mässivad. Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase keeldumine küsimustele vastamast on viinud lausa internetikampaaniani, kus kodanike survel nõutakse talt vastuseid.

Teiseks. Kohtuprotsessid jätkuvad juba rahvusvahelisel tasandil, mis toob esile uusi fakte ja välistähelepanu.

On tähelepanuväärne, et Riigikohtu pressiteade otsuse lihtsustatud lahtiseletamiseks ühtib ühes kõige olulisemas valdkonnas just otsuse suhtes eriarvamusele jäänud riigikohtunike seisukohaga. „Leiame, et enne Riigikogu 15. veebruari 2012. aasta otsuse teise punkti seadusele ja põhiseadusele vastavuse kohta hinnangu andmist oleks tulnud välja selgitada kõik õiguslikud ja faktilised asjaolud osa VEB Fondi sertifikaatide realiseerimise kohta. Üldkogu oleks saanud vajadusel asja arutamise edasi lükata ning nõuda uurimispõhimõttest tulenevalt menetlusosalistelt ja teistelt isikutelt asjassepuutuvaid dokumente ja koguda muid tõendeid osa VEB Fondi sertifikaatide realiseerimise, VEB Fondi laekunud või laekuma pidanud vara ja teiste tähtsate asjaolude kohta,“ öeldakse eriarvamuses.

Sisuliselt kinnitab Riigikohtu pressiteade seda, et Riigikohus ei andnud hinnangut, kas VEB Fondi loomine toimus õiguspäraselt ning kas VEB Fondi varaga tehtud toimingud olid seaduslikud.

Tõe selgitamine jätkub juba uuel tasandil.