Toomas Alatalu: Arnold Rüütel viis Moldovasse sõõmu värsket õhku
Arvatavasti märkasid paljud nädalatagust teadet, et jätkuvalt tegus president Arnold Rüütel külastas vabariigi presidendi nõuniku Toomas Sildami saatel Moldovat, mis loodab Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu parafeerimist nn idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses selle kuu lõpul.
Nagu teisteski idapartnerluse riikides – Valgevenes, Ukrainas, Armeenias, Aserbaidžaanis ja Gruusias -, on ka Moldovas selle sündmuse künnisel sisepoliitiline olukord järsult teravnenud, sest Moskva vahepealsed ponnistused on andnud võimaluse valiku püstitamiseks – kas liituda Euroopa Liidu või hoopiski Moskva poolt loodud Tolliliidu ja loodava Euraasia Liiduga.
Armeenia tegi juba kaks kuud tagasi valiku viimase kasuks ja Moldoval on ka tõsiseid raskusi, sest ta ei kontrolli üldse oma Moskvale orienteeruvat Transnistria piirkonda ja kontrollib vaid osaliselt arenguid teises autonoomses piirkonnas, samuti piiriäärses 160 000 elanikuga Gagauusias, kus elavad õigeusklikud türklased ja kus riigis võimu kaotanud Moldova komparteil on eriti suur mõju.
Gagauusia kommunistliku võimuenamuse poolt viimasel ajal ettevõetu tuletab kangesti meelde meie intrite võimumänge Kirde-Eestis aastail 1990-1993.
Mõni aeg tagasi kuulutati, et 22. detsembril toimub Gagauusias konsultatiivne referendum küsimusega „Kas liituda Euroopa Liidu või Tolliliiduga?“. Küsimuse aega silmas pidades on sel ajal kodus kõigil välismaal töötavad – aga enamus teeb seda Venemaal – ja võib arvata, et oleks paljuski hääletatud töövõimaluse poolt. Moldova keskvõim saavutas küll antud konsultatiivreferendumi tühistamise, ent äsja kinnitati uue konsultatiivreferendumi toimumine 2. veebruaril 2014 ja vaid ühe küsimusega: “Kas toetate liitumist Tolliliiduga“. See otsus tehti pärast tormilist nädalalõppu Komratis (kohalik pealinn), millele eelnes Arnold Rüütli loengute ja esinemisreis Gagauusias.
Enamus eestlasi mäletab kindlasti Arnold Rüütli omaaegset erilist võimet intrite tasalülitamisel Eestis ja tema roll Euroopa Liidu vastaliste leeri minimiseerimiseks 2002-2004. aastal äratas imetlust Euroopa tippudes. Pole juhus, et teda kutsus oma eurovastaliste maharahustamiseks appi veel toonane Läti president Vaira Vike-Freiberga. Need Rüütlile ainuomased oskused „endiste“ ümberveenmisel ja ikka Euroopa suunas meenusid nüüd ilmselt paljudele EL tipus ja nii oligi loogiliseks sammuks tema esinemisreis Gagauusias, kus ta paari päeva jooksul esines kaheksa korda, sealhulgas Gagauusia täitevvõimu aparaadile ja kohaliku ülikooli üliõpilastele.
Kõike seda saatis pidev raadio ja TV tähelepanu ja ei maksa kaheldagi, et Rüütel vaid selgitas Gagauusiale avanevaid võimalusi ja seda Eesti eeskujul. Samas on fakt see, et Gagauusia selgelt Euroopa integratsioonimeelne opositsioon võttis end kätte alles pärast Rüütli reisi ja läinud reedel (15. novembril) hääletati ning koguni esimesel katsel maha Gagauusia kuberberi (baskani) Mihai Formuzali (19 häälega kohaliku parlamendi 35 liikmest). Ametisse valiti ka uus ajutine baskan Irina Zelenskaja. Siis vana võim ärkas ja leiti, et baskani tagandamiseks pidanuks olema 24 häält, mistõttu Formuzal kuulutas end taas Gagauusia esivõimuriks.
Sõltumata sellest, mis Gagauusias ja Moldovas nüüd järgneb, võime väita, et Rüütli esinemistel Gagauusias oli teatud kohalike äratamise efekt. Ajaloost on teisigi näiteid sellest, et kui kusagil on olukord lootusetus paigalseisus, on selleks, et üldse midagi hakkaks juhtuma, teinekord vaja värske sõõm vajalikku õhku ja julgustavat sõnumit väljastpoolt. Sõnumitooja ei pea isegi midagi eriti ütlema, aitab tema kui kindla sümboli kohaletulekust. Nii et müts maha 85-aastase Arnold Rüütli ees. Järjekordselt!
