Tõelise staari lahkumine

Eesti telemaastikul on süttinud nii tähti kui ka tähekesi, ent tõeliselt suuri staare on meil tõepoolest ainult üks: see on nüüdseks lahkunud Urmas Ott.

Arvatavasti muigaks Ott praeguste järelehüüete kohati pühaliku tooni peale talle omasel iroonilisel, sarkasmiga piirneval viisil. Usutavasti ei sooviks ta ka hala kuulda. Lahkumise põhjuseks oli küll haigus, ent Ott polnud mees, kes oleks oma tervisest eales meediaga rääkinud.

Ja ega ta rääkinud muudki. Vähe on neid teleinimesi, kel pole kiusatust oma tähestaatust omalt poolt võimendada ja tuututada vähemate tegijate mikrofoni ees, mida nad nii muidu ja üleüldse ilmaasjadest arvavad. Me ei lugenud eales seltskonnaajakirjandusest, mida Urmas Ott sööb ja kus poes käib. Ta ei eksponeerinud kunagi oma eraelu.

Ja eks nõnda ta meile suuresti ka mõistatuseks jäi. Nagu ongi kohane tõeliselt suurtele tähtedele.

Oti trumbiks peale särava karisma oli kahtlemata kõva eeltöö. Ekraanil võis ju paista, et ta improviseerib, ent teadjamad teavad, et Ott ei jätnud kunagi midagi juhuse hooleks. Tema detailiteadmine, suurepärane mälu ja harukordne süvenemisvõime tegid temast aukartust äratava professionaali.

Oti Vene kanalites tehtud intervjuud on tänini nii tuntud, et Vene teleinimesed ja ajakirjanikud peavad Otti kaheldamatult kuulsaimaks eestlaseks. Oti edu korraga suudab vaevalt keegi, sest talle omast karismat ja haritust praeguses Eesti telemeedias ei leidu. Kahjuks on õigus neil, kes Oti mantlipärijat sirgumas ei näe.