Timo Treit: Lugedes on meil mõneks hetkeks võimalus olla keegi teine

Kas oled kuulnud kedagi ütlemas: „See raamat muutis mind!"? Säärane klišeehõnguline väide tekitab küsimusi pigem ütleja isiku, selmet raamatu suhtes ja viimaste teadusuudiste valguses selgub, et see on täitsa õige lähenemine.

Iga raamat võib muuta inimese elu ja see ei pea sugugi olema mõni mõtteterade kogumik, teatmeteos või eneseabiraamat. Vastupidi, mudilasena lugema õppides on esimesed raamatud just ilukirjanduslikud. Iga järgnev teos muudab meid täiuslikumaks - kujundab väärtushinnanguid, õpetab ning paneb elu ja asjade üle järele mõtlema. Rääkimata sellest, et mida rohkem loeme, seda rikkalikum on me sõnavara ja parem keelekasutus.

Ameerika romaanikirjanik ja esseist William Styron on öelnud, et raamatu lugemisel elab inimene koguni mitut elu. Hea lugu paneb kaasa elama, selle üle mõtisklema ja tekitab soovi seda edasi rääkida, sest lugude jutustamine on midagi inimesele ainuomast.

Kaasahaarav kirjeldus kõnetab ja mõjutab meie mõtlemist ning käitumist, ka meie aju. Hiljuti viidi Emory Ülikoolis läbi eksperiment, mille käigus uuriti funktsionaalse magnetresonantstomograafiga (fMRI) 21 vabatahtliku tudengi ajutegevust sel ajal, kui nad lugesid romaani.

Selgus, et raamatu lugemise ajal toimusid aju närvivõrgustikus muutused. Sisuliselt hakkab lugeja hingama peategelasega ühes rütmis ja võtab omaks mõtteviisi, mis talle muidu omane ei pruugi olla. Teisisõnu - lugeja samastab end loo keskmes olevate tegelastega.

Ja just seda see tähendabki - lugedes on meil mõneks hetkeks võimalus olla keegi teine! Veider on vaid see, et inimene ei teadvusta, et ta tegelasega samastub. See tähendab, et inimene ei pane tähele, et ta aju usub end korraga olevat raamatutegelase oma.

Väliselt ei muutu muidugi midagi: inimene istub endiselt vaikuses, aga uue keskkonna, liikumise ja tegevuse tekitavad lugeja peas lehekülgedele seatud laused ning teksti mõte. Cogito ergo sum.

Nii on raamat nagu hea ja väsimatu sõber, kes sind uute inimeste, olude, kultuuride ja värskete ideedega tuttavaks teeb. Tema peale võib kindel olla - ta ei hakka kunagi vastu, aga tal on alati mõni lugu ja emotsioon varuks.

Sissejuhatus lugude maailma asub lapsepõlves kuuldud muinasjuttudes juures. Just sealt saavad alguse esimesed fantaasialennud ning just seal õpib noor ilmakodanik tundma inimsuhete alustalasid, probleeme ja lahenduskäike. Ennekõike saab sealt aga alguse armastus raamatute vastu. Niisiis, elas kord...