Tiina Jõgeda: Julia külmetab klaaskatusel
Kaks nädalat vahutanud debatist alfaisaste väljasuremise teemal võib teha kokkuvõtte: jah, nende populatsioon kahaneb. Aga kes tormab siis mammutit küttima, kui “vettinud mägrad lõkke ümber haavu lakuvad”? Lömmis alfa-romeo asemele astub muidugi alfa-julia.
Äsja avaldas majandusajakiri Forbes maailma mõjukaimate naiste edetabeli. Juba mitu aastat juhib nimekirja Angela Merkel. Talle järgnevad Brasiilia president Dilma Rousseff, Melinda Gates, Michelle Obama ja Hillary Clinton. Kuuendal kohal asub Facebooki tegevjuht Sheryl Sandberg, kelle Mark Zuckerberg mõni aasta tagasi Google’ilt üle lõi. Just selle daami käe all muutus tudengipoiste meelelahutusleht hiidkasumit tootvaks universumiks.
Tema märtsis ilmunud (ja otsekohe müügihitiks tõusnud) raamatus “Lean In” analüüsitakse, kuidas naised saavad edukalt hakkama töö- ja pereelu ühildamisega. Tüüpilisele küsimusele, kuidas tema ise suudab igal hommikul lasteaia uksel viieaastase tütre käed oma kaela ümbert lahti kiskuda, vastas Sandberg, et naise töö peab olema lihtsalt nii huvitav, et tahta karjääri ja emarolli ühitada. Aga, noomis ta, vaadake, mida naised teevad: nad lihtsalt lõpetavad ühel hetkel konkureerimise ja loovutavad positsioonid meestele. Enesekindlusest jääb vajaka, räägib ta ja meenutab, kuidas ta Harwardi päevil koos venna ja sõbrannaga eksamile läks. Tüdrukud olid korralikult osalenud kõikidel loengutel, lugenud läbi hunniku kohustuslikku kirjandust, kuid töö kirjutasid sooritushirmust väriseva käega. Neist kolmest teenis õppejõult maksimumpunktid hoopis Sandbergi vend, kes elas hoogsat tudengielu ning jõudis vaid kahele loengule…
Paljusid naisi, kellel jätkuks küllaga potentsi liidripositsioonile tõusta, pärsib süütunne kodukana rolli hülgamise pärast. Et siiani pole teadlased leidnud naiste süütundele bioloogilist seletust, tuleb tõdeda, et see on tingitud soostereotüüpidest. Ühiskonnas kehtivaid norme arvestavad aga ka kõige jõulisemad naised. Siinkohal nad põrkavadki vastu kurikuulsat klaaslage.
Alfaemaste iseloomutestid näitavad, et oluliste loomuomaduste poolest pole vahet: ekstravertsus, intuitsioon, mõtlemine, otsustavus, intelligents meestel-naistel ei erine. Kuid naised käituvad meestekeskses maailmas teistmoodi! Nad maskeerivad oma alfapoolt, esinedes introvertsemalt ja naiselikumalt! Alfa-julia teab, et ühiskonnas oodatakse naiselt rohkem hoolivust ning kui ta käitub sama jõuliselt nagu tema meeskolleeg, siis ta pigem kaotab populaarsust. Häbenematult ambitsioonikas, kriitiliselt mõtlev ja eesmärgi nimel üle laipade rulliv saatan, kes kannab Pradat, saab hukkamõistu osaliseks, sest ta ei vasta ühiskonna ootustele. Stereotüüpne naisjuht peab olema hooliv ja emalik, muidu tundub kõigile, et ta on petnud ootusi.
Sandberg viitab uurimusele, kus tudengid said analüüsimiseks ühe ettevõtja eduloo: pooled uurisid “Heidy” saavutusi ja teised “Howardi” omi. Meesjuhi tööd hinnati kõrgemalt, teda taheti oma seltskonda, ta tundus vahva ja usaldusväärne mees olevat. Naisnimega töö aga … kahtlane tegelane, ärme teda seltskonda kutsu! Naisalfad teavad seda – ja käituvad teadlikult pehmemalt, harjutavad end tähelepanu pöörama tunnetele ja inimestevahelistele suhetele.
See on alfaemase dilemma: kas näidata välja oma jõulisust või käituda ühiskonna ootustele vastavalt.
Arvamus, et naisliidrid on paremad meeskonnamängijad, ei pea alati paika. Kui alfaemane on kord tipus, teeb ta kõik, et mitte lasta oma sookaaslasi endaga konkureerima. Pigem panustavad nad oma positsiooni hoidmisele kui teiste naiste upitamisele läbi klaaslae.
Selleks, et saada rohkem naisi koosolekulaua taha, tuleb saada rohkem mehi köögilaua taha, ütleb Sheryl Sandberg. Siit ka vastus Luigele, kuhu alfaisased jäid. Kodus on.
