Tema sõnul on nendega põhjendatud küll rahvatulu ümberjagamist ja selle lõpetamist. Justiitsministri arvates “nendele sõnapaaridele sisu aga alles kujundatakse”.

Õigusriigi üheks nurgakiviks on kindlasti õigustatud ootus, mis nii nagu õigusriikki, ei saa progressi takistada. Riigikohus on kinnitanud, et Eesti Põhiseaduse §st 10 tulenevalt kehtib Eestis õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiip, mille kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Õigusriik on alus, mis tagab seaduse ülimuslikkuse põhimõtte. Õigustatud ootuse põhimõtet on käsitletud nii omandireformi, maksude kui muude laiemaid huvigruppe puudutavate küsimuste kontekstis.

Loomulikult on kiirelt areneva majanduskeskkonna tingimustes tegemist erinevate ootuste ja lootustega. Õigustatud ootuse põhimõte eeldab siiski seda, et riigipoolse õiguspoliitika järsk muutmine on põhjendatud ja lisaks on muudatuste ettevalmistamise protsessi kaasatud võimalike huvigruppide esindajad.

Euroopa Liidu Kohus on põhimõtet kasutanud juhtudel, kus õigustatud ootuse (legitimate expectation) puhul on menetlusosaline tegutsenud heas usus või investeerinud, suunanud oma majandustegevust nii, et see vastab kehtivale õiguslikule režiimile. Seadusandja ei tohiks tegutseda nii, et ebamõistliku aja jooksul kujuneb eelnev majandustegevus kahjumlikuks, sest regulatsiooni muudetakse ebamõistliku aja jooksul.

Võibolla kujuneb õiguspärase ootuse põhimõtte formuleering täpsemaks, see ei tähenda aga seda, et põhimõte ise alles kujuneks, ei oleks tõsiselt arvestatav. Veel vähem saab väita, et õigustatud ootuse põhimõte iseenesest takistab progressi. See oleks ohtlik tendents, mis tänapäeva Riigikogu ja valitsuse võimudelahususe diskussiooni kontekstis viiks meid õigusriigist kaugemale.

Tanel Kerikmäe on Euroopa õiguse professor Tallinna Tehnikaülikoolis.