Peale Abhaasia pealinna Suhhumi langemist 1992. aasta augustis sõlmiti 3. septembril Moskva vahendusel Abhaasia separatistide ning Gruusia keskvalitsuse vahel vaherahu, mille järel varustas Venemaa separatiste moodsa raskerelvastusega. Selle tulemusena said separatistid endale tankid ning raketikompleksid Grad, mida neil varem polnud.

Samuti valgus vaherahu ajal Abhaasiasse tuhandeid "vabatahtlikke" sõdureid ehk „kasakaid", armeenlasi ning kaukaasia rahvaste esindajaid nagu tšetšeenid toona veel GRU teenistuses olnud kurikuulsa Šamil Bassajeviga.

Oktoobris 1992 alustasid abhaasid vastupealetungi, mida toetas Vene lennuvägi. Selle soikumise järel kujunes kuni septembrini 1993 sõjategevuse keskmeks oluline transpordisõlm ning kaevanduslinn Tkvartšeli, mida Gruusia väed püüdsid edutult vallutada.

Juuni alguses 1993. aastal näis kaitsjate olukord sarnaselt tänaste Ida-Ukraina "separatistide" omaga kaunis lootusetu. Samal ajal puudus Gruusia vägede poolt blokeeritud linnas, kuhu oli lõksu jäänud ka mitu tuhat tsiviilelanikku, vesi ja elekter ning oli oodata näljahäda. Selles olukorras sekkus Venemaa, mis vahendas taas poolte vahel ajutise relvarahu.

16. juunil 1993 algas „humanitaaroperatsioon", mida juhatas Venemaa Eriolukordade Ministeeriumi esindajana tänane kaitseminister Sergei Šoigu. Kokkuleppel Gruusia võimudega sisenes Gruusia armee loodud koridori kaudu Tkvartšelisse konvoi Venemaa armee KamAZe, mida venelased Gruusia sõjaväel kontrollida ei lubanud. Lisaks humanitaarabile toimetati neil masinatel ümberpiiratud separatistidele ja "vabatahtlikele" relvi ning laskemoona, millest neil suur puudus oli.

Vene erivägede toetusel võeti vaherahu rikkudes järgnevalt ette mitu katset piiramisrõnga murdmiseks, mis septembris 1993 korda läks. Järgnes Abhaasia-Gruusia konflikti verine lõppmäng. 27. septembril võtsid abhaasid-tšetšeenid-venelased grusiinidelt tagasi Abhaasia pealinna Suhhumi ning seda ümbritsevad alad. Järgnes etniline puhastus, mille käigus kaotas erinevatel hinnangutel elu kuni 10 000 grusiini, lisaks sunniti enam kui 200 000 oma kodudest lahkuma.

Ajalugu kordub

Aastal 2014 on Vene kaitseminister Šoigu alluvad kiirustades võõbanud Ukraina piiri lähedal valgeks enam kui 300 Vene armee KamAZi, mis on nüüd valmis Ukrainasse abi toimetama. Kuid 1993. aasta Abhaasia sündmuste taustal kerkivad õigustatult kahtlused, kas plaanitava "humanitaarmissiooni" eesmärk ei ole mitte päästa Ida-Ukrainas lõksu jäänud separatiste ning nende Venemaalt saabunud "abilisi"?