Stadnikovi valimispäevik: Putin läheb mõõduka liberaliseerimise teed
Delfis jälgib Venemaa presidendivalimisi ajaloolane Sergei Stadnikov. Lugu täieneb jooksvalt.
21.03 Putin pärast võitu
Häältelugemine alles käib, kuid üldvõitjas ei ole muidugi enam kahtlust – veel võimulolev peaminister Vladimir Putin. Tema poolt andis vähemalt 63, 57 protsenti valijaist. Teiseks jäänud kommunistide juhile Gennadi Zjuganovile anti praeguse seisuga 17, 23 protsenti häältest ja kurikuulus Vladimir Zhirinovski (7, 11 protsenti) heitleb hetkel kolmanda koha pärast miljardärist uustulnuka ning üllataja Mihhail Prohhoroviga (7, 25 protsenti). Sergei Mironovil on tagasihoidlikud 4, 8 protsenti häältest. G. Zjuganovi ja M. Prohhorovi arvates ei olnud äsja lõppenud valimised ei õiglased ega ausad. Ometigi kinnitavad arvukad nn exit poll küsitlused valimisjaoskondade juures V. Putini ülekaalu, kuigi veidi tagasihoidlikuma tulemusega.
Missugust poliitikat siis Putin hakkab teostama või jätkama? Minu meelest läheb ta mõõduka liberaliseerimise teed. Miks? Vahepealsete kuude jooksul on vene ühiskond lihtsalt põhimõtteliselt muutunud.
P. S. Praegu aga tähistab mitusada tuhat Putini poolehoidjat Maneeži väljakul enda ja oma juhi võitu.
18.16 Tsiviilühiskonna konstitueerumine
Külastades igal aastal oma Venemaal elavaid tuttavaid, võin toetudes oma isiklikule kogemusele täiesti ühemõtteliselt kinnitada: vähemalt suurlinnades on väga kergelt võimalik hoomata fenomeni, mida politoloogias nimetatakse tavaliselt tsiviilühiskonnaks. Kuid Venemaa on teatavasti väga ja mitmetahuline suur tsivilisatsioon. Seetõttu tekitavad üleaedsete seas möllavad (valdavalt) konstruktiivsed poliitilised kired head meelt. Lõpuks ometi! Juba ammu ei ole sealsed kodanikud võtnud valimisi nii tõsiselt. Valimisprotsessi jälgivad otseselt kümned tuhanded „rahvavaatlejad” ning 700 välisvaatlejat.
Kella 19-ks Moskva aja järgi oli presidendivalimistel osalenud 56, 3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Vladimir Putini võit juba esimeses voorus on juba kindel (mitteametlikel andmetel sai ta näiteks Sverdlovski ja Omski oblastites 56 – 61 protsenti häältest). Kuid isegi see ei ole oluline. Hoopis tähtsamana ilmutab end mulle vene kodanikkonna solidaarne surve „valitsevale vertikaalile”; tegelikult toimuvad sealsed presidendivalimised ühiskonna sotsiaalselt aktiivseima osa moraalse kontrolli tingimustes. Need on just need inimesed, keda täiesti teadlikult lõi Putini režiim ning kes nüüd soovivad palju suuremat sõnaõigust riigielu kõikide aspektide kujundamises.
Teisalt tunnen säärases hoiakus ka teatud ohtu Venemaa stabiilsusele. Nimelt teatas üks populaarse liikumise „Valijate liiga” liidritest, tuntud belletrist Boriss Akunin järgmist: „Kui meie poolt kindlaks tehtud valimisrikkumiste hulk kujuneb arvestatavaks, siis kuulutab liiga need presidendivalimised mittelegitiimseteks”. Kas see ei ole mitte liiga ennatlikult-epateeriv ohtlik üleskutse? Ja kas siiski on piisavalt vastutustundlik ning lugupidav vene kodanike enamuse – s. t. tulevase riigipea Vladimir Putini -- suhtes? Kes määrab ja mille alusel oletatavate rikkumiste kriitilise massi? Vastutustunde tugevdamist vajavad kõik sealsed poliitilised oponendid.
16.54 Valimiste segamisest ja võltsinguist
Käesolevaks ajaks on valimistel ilmnenud üle 1173 suurema või väiksema valimisprotseduuride ja sedelite rikkumist. Arvestades Venemaa suurt kodanikkonda, ei tohiks see igati kurvastav arv mängida määravat osa presidendikandidaatide tulemuste määramisel. Kui sohitegemisele vaid lisa juurde ei tuleks…Valimiste läbipaistvusel hoiab muuhulgas ühiskondlikus korras silma peal ligi 80 000 juristi. Seega peaks presidendivalimiste vähemalt suhteline ausus olema tagatud. Kõige sagedamini on üritatud valimiskasti susata suurema hulga täidetud võltssedeleid. „Puhaste valimiste eest” nimelise vaatlejate korpuse liidrite hinnangul võltsitakse valimistulemusi kõige häbematumalt suurlinnades, kuna seal elab potentsiaalseid valijaid kõige rohkem ning võidupanused on järelikult väga suured. Mõnikord üritatakse vaatlejate tööd erinevate poliitiliste jõudude häbematult diskrediteerida. Kuid tundub, et läinudaastase duumavalimistega võrreldes, esineb kõikvõimalikke mahhinatsioone siiski mõnevõrra vähem. Mis iseenesest on hea.
16.34 Vene kodanikud välismaal – kuidas nemad hääletavad?
Tihti aetakse konkreetne rahvus ja kodakondsus paraku segamini. Väljaspool Venemaad elavate venelaste arv kõigub 25-30 miljoni inimese ümber. Neist (ka ) vene passiga hääletamisõigusega kodanikke on ca 2 miljonit. Igati arvestatav arvukas vene(keelne) kooslus toimib näiteks Iisraelis, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Krimmis (Ukraina), Soomes jm. Kuid käimasolevate Vene Föderatsiooni presidendivalimiste valguses on eriti huvitav analüüsida Lätis ja Eestis elavate venelaste poliitilisi eelistusi. Siin julgeksin küll ühemõtteliselt kinnitada: nii Lätis kui ka Eestis saab Vladimir Putini võit olema lausa mäekõrgune. Vastav tõsiasi võib meeldida või mitte või jätta kasvõi näiliselt ükskõikseks, kuid nii see ometigi on. Mis põhjusel küll? Antud küsimus väärib põhjalikku mitmekülgset analüüsi, kuid mulle tundub, et Putinis näevad paljud siinsed mitteeestlased (EV kodanikud või mitte) mingidki sümboolset garantiid oma reeglina väga pehmelt öeldes ebakindlale ühiskondlikule ja varalisele staatusele. Eriti pärast „pronksööd”. Nende Putini sümpaatia lätted on eelkõige kohaliku, mitte aga välispäritolu.
14.37 Välisvaatlejate esimesed hinnangud – reputatsioonilised väljakutsed
Juba on hakanud läbi imbuma ka välisvaatlejate hinnangud. Muidugi, vene võimud võivad (ja teevadki tavaliselt näo), et Vene Föderatsiooni institutsionaalse legitiimsuse panevad paika ikkagi venemaalased ise (tegelikult siiski enamik neist). Kaasa arvatud riigipea seaduslikkuse. Teisalt on ometigi ka Lääne avalikul arvamusel küllaltki suur kaal. Vähemalt Vladimi Putin mõistab vastavat tõsiasja kohe väga hästi. Seetõttu ihkab peaminister võita presidendivalimised maksimaalselt ausalt – riski ju ei ole, ta ju kõige populaarsem vene poliitik. Siin võivad aga teda abistada või hoopis tema võiduteed moraalselt pärssida välisvaatlejate ja ekspertide hinnangud.
Vähemalt esialgu paistavad nad Putinile soodsad olevat. Näiteks itaallannast Europarlamendi saadik Elisabetta Gardini rõõmustasid valimisjaoskondades ülesseatud videokaamerad, valimiste üldine miljöö ning nende transparentsus. Koos oma kolleegidega üritab ta külastada võimalikult palju erinevaid valimisjaoskondi, et saada maksimaalselt terviklik pilt. Nüüd algabki kõige otsustavam etapp Putini ja tema nõunike jaoks: kas esialgset positiivset muljet suudetakse ikka hoida? Eelkõige on tähtis „Vana Euroopa” arvamus, mitte näiteks Andres Herkeli oma.
12.54 Lõuna-Osseetias hääletatakse tempokalt
Teatavasti on Gruusiast eraldunud Lõuna-Osseetia Vabariik tihedates kõikvõimalikes sõltuvussidemetes Venemaaga. Enamusel sealse vabariigi kodanikest on kaks passi – lõuna-osseedi ning vene (viimase olemasolu on aga eriti tähtis reisimiseks jne). Kella 13-ks Moskva aja järgi käis naaberriigi presidenti valimas ca 5200 inimest. See arv ületab tunduvalt duumavalimistest osavõttu (4400 valijat). Vabariigis toimib tervel 12 valimisjaoskonda. Mingeid intsidente ei ole seni täheldatud. Lisaks hääletavad vene 4. sõjaväebaasi sõjaväelased ning nende pereliikmed (keskpäevaks ca 50% hääleõiguslikest kodanikest).
12.28 Pidulik valimisatmosfäär Tšetšeenias
Tšetšeenia Vabariigis käis kella 12-ks Moskva aja järgi juba 52,785 valijaist. Sellest teatas kohaliku Valimiskomitee esimees Ismail Baihanov. Teama kinnitusel ei ole seni täheldatud ka mingeid valimiste käiku rikkuvaid toiminguid ega erakorralisi sündmusi. Üldiselt valitseb valimistel peameeleolu ning valimistest osavõtt on igati meeldivalt kõrge.
Seevastu Hakassias käis kella 12-ks valimas vaid 17, 7 hääleõiguslikest kodanikest (66, 8 tuhat inimest), mis hiljutiste duumavalimistega võrrelduna on veidi väiksem arv. Tomski oblastis oli osavõtt mõnevõrra elavam, siin jõudis keskpäevaks käia hääletamas 22% valijaist.
12.00 Valimised Sankt-Peterburis
Kell 12.00 käis riigipead valimas 10,6 protsenti kodanikest. Peterburi Keskvalimisjaoskonda laekus viimase kahe tunni jooksul kaks kirjalikku kaebust valimisprotseduuride reeglite rikkumise kohta. Vahejuhtumist teatas linna keskvalimiskomisjoni esimees Aleksandr Gnetov. Probleemi lubati selgitada kella neljaks Moskva aja järgi.
11.41 Opositsioon kavandab miitingut
Täna kinnitas Moskva linnavalitsust veel kord oma loa andmist opositsioonilise rahvakogunemise ning kõnekoosoleku jaoks. Miiting algab juba homme, 5. märtsil, kus kohe kindlapeale kuulutatakse just praegu toimuvad Vene Föderatsiooni presidendivalimised võltsituteks ning järelikult seadusvastasteks. Putini vastane kihutuskoosolek algab koos kommunistidega homme, kell 19.00 A. S. Puškini nimelisel väljakul. Lisaks plaanitakse veel ühe opositsioonilise poliitilise meeleavalduse organiseerimist üheksandal või kümnendal märtsil. Aktsiooni korraldajatena fungeerivad liikumise „Ausate valimiste eest” Ilja Klišõn, Sergei Udaltsov ja Juri Saprõkin.
11.01 Valimisaktiivsuse suurenemise mõningatest tagamaadest
Võrreldes duumavalimistega, toimuvad käesolevad presidendivalimised paljudes Venemaa regioonides oluliselt politiseeritumas ühiskondlikus õhkkonnas. Sellest ka Kaug-Ida kodanike tavalisest energilisem osavõtt poliitilistest protseduuridest. Tähtsat rolli mängis siin muidugi nö süsteemne kui ka süsteemiväline opositsioon, viimase puhul eriti häälekalt Moskvas ning Peterburis. Ja nii otsustaski valitsusele üksjagu lojaalseid-passiivseid kodanikke end siiski valimiskastide manu välja vedada: mine tea, mida need käremeelsed opositsionäärid veel kokku lubavad, kuid lõppude-lõpuks, naga tavaliselt, töörahvale ainult sitta keeravad.
Poliitilise teadlikkuse ja aktiivsuse tõstmisel oli igati omal kohal mitmed võimude nn positiivse hõlvamise meetmed: nii näiteks on paljude Kaug-Ida piirkondade valimisjaoskondades avatud puhvetid karastava õlle ja hästi maitsvate pirukate ning muude toitvate suupistetega. Tihtipeale esinevad ka estraaditähed; nii hakkab varsti laulma särasilmne vene, eesti jt rahvaste daamide lemmik Filipp Kirkorov: „Avot pojot Filipp Kirkorov, mjod dlja žarkih ženskih vzorov”!
10.21 Tšukotka rekord
Kella kuueks õhtul Moskva aja järgi, said Tšukotka valijad hakkama (vähemalt seni veel kehtiva) ülevenemaalise rekordiga: kaks tundi enne sealsete valimisjaoskondade sulgemist andis oma hääle mingi konkreetse presidendikandidaadi poolt juba tervelt 76% kõikides hääleõiguslikest kodanikest. Säärane aktiivsus loomulikult rõõmustab meid kõiki. Ka Jakuutias hääletatakse usinalt: kella 18.00-ks on valimiskaste külastanud 70, 37% kodanikest. Legendaarne Kolõmaa jääb selles suhtes kaugele maha – senine osavõtt vaid 52, 92%, kuid tulemused võivad siiski mõnevõrra veel paraneda.
9.53 Moskvalased osalevad presidendivalimistel vähemalt seni suhteliselt loiult – hommikul kella 10.00 käis neist hääletamas vaid 3,74 protsenti (võrdluseks: 2008. aastal oli vastav näitaja 5,51 protsenti). See-eest Dagestanis on osalemine rahuldaval tasemel ning valimisseaduse rikkumisi ei ole õnneks (veel) avastatud.
9.23 Sahhalini saarel ja Kuriili saartel (milledele muide pretendeerib juba aastakümnete jooksul Jaapan) valiti Venemaa presidenti vägagi aktiivselt. Kella kolmeks pärastlõunal (08.00 Moskva aja järgi) oli valimiskastide juures käinud 41,64 protsenti hääleõiguslikke kodanikke. Traditsiooniliselt ruttavad just Lõuna-Kuriilide (Kunaširi saar) elanikud täitma oma kodanikukohust (56,66 protsenti). Presidendivalimistes osaleb praeguse seisuga rohkem kodanikke, kui Vene Riigiduuma valimistel.
8.53 Primorjes valiti üsnagi usinalt: kella kolmeks päeval kohaliku aja järgi (08.00 Moskva aja järgi) oli presidendivalimistel osalenud peaaegu 43 protsenti hääleõiguslikest kodanikest (657, 5 tuhat inimest), mis on kolm protsenti eelmiste riigipea valimiste vastavast näitajast kõrgem.
Ühtekokku on valijate nimekirjadesse kantud enam kui 1, 5 miljonit valijat.
