Nii teatas Delfis 29. juunil Marju Lauristin, et euro-vastast uuringut ei saa uskuda ning sellele järgnes 2. juulil Ivar Rulli artikkel, milles Rull rõhus, et uuringutega lollitatakse inimesi.

Tegelikkuses ei ole probleem mitte uuringutes ja nende usaldusväärsuses, vaid hoopis selles, et rahvas on euro kasutuselevõtu vastu. Viimane ei lähe kokku aga Ansipi valitsuse poliitikaga ning seetõttu proovitakse lihtsalt tähelepanu kõrvale juhtida, leides erinevaid kõneisikuid ebasobiva uuringu muutmiseks justkui ebausaldusväärseks.

Poliitika toimimise eelduseks on lihtne tõsiasi, et inimesed tunnustaksid seda poliitikat, mida aetakse. Läbiviidud uuringu järgi aga rahvas ei toeta Ansipi euro kasutuselevõtu poliitikat. Vastupidi – nad on koguni selle vastu. Ma ei usu, et Emori poolt läbiviidud küsitluses peaksime kahtlema. Pigem on probleem selles, et rahvas on oma olemuselt konservatiivne ning ongi eitaval seisukohal euro suhtes. Euro on asi, mis puudutab igat Eestimaal elavat inimest ja on loomulik, et Eesti kroon on kallis ning hirm euro tuleku suhtes suur.

Mind hämmastab aga retoorika, et kui rahva arvamus ei lähe kokku Toompea valitsuse poliitikaga, hakatakse ründama uuringute usaldusväärsust. Tark poliitik võtaks uuringut kui rahvaga dialoogi astumise ühe vahendina. Ründamise asemel alustaks ta aga probleemi olemuse väljaselgitamist. Ausalt öeldes, oleks viimane aeg hakata Ansipil külast külla ja linnast linna sõitma, et ta tunneks rahva rahuolematust ning hirme. Siis ta näekski, kuidas inimesed Eestimaal elavad ja sente kokku korjavad, et leivapäts lauale osta.

Rull täiendab kunstlikult tekitatavat arusaama veel sellega, et üritab sotsioloogide, kui arvamusliidrite grupi, sõltumatust kahtluse alla seada. Tegelikkuses ei ole küsimus mitte sõltumatuses, vaid meediaruumi võimumonopolis. Usun, et Rull unistab aga sellest, et just tema büroo oleks hoopis Andruse, Juhani, Tõnise või teiste asemel, et tema suhtekorraldusfirmale kuuluks see võim, keda meedias kuulatakse ja võetakse kui sõltumatut arvamust.

Olen 101% kindel, et kui oleks olnud Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemus euro suhtes vastupidine, ei oleks Lauristin ega Rull midagi pajatanud uuringu ebausaldusväärsusest. Vastupidi, nad oleksid kiitnud takka ja öelnud, vaata kui tore, nii nagu Ansip mõtleb, mõtleb ka rahvas. Aga võta näpust – nii see ei ole.