Silver Meikar: Vabatahtlike lähetamine Ukrainasse on provokatsioon
Novembris Donetski lennujaama külje all Ukraina vabatahtlikega rindejoone kaevikus vesteldes tekkis hetkeks tunne, kas ei peaks kaamera millegi surmava vastu vahetama. Nende lood vangilangenud võitluskaaslaste piinamisest tekitasid viha kilomeetri kaugusel kaugtuld andvate vene sõdurite vastu.
Olen kindel, et Eestis pole mitte 30 vaid sadu inimesi, kes Ukraina uudiseid jälgides on tundnud sama tunnet. Kindlasti on ka Priidul siiras soov aidata, kuid läbimõtlemata tegutsemine teeb kasu asemel kahju. Seda nii Ukrainale kui kaEestile.
Sõjaliselt ei suudaks piirkonda mitte tundvad välismaalased rindejoont efektiivselt kaitsta ning poliitiliselt tähendab Priidu idee seda, et Eesti muutuks üheks konflikti osapooleks. See oleks tõeline kingitus Kremli propagandamasinale, kes saakssiis faktidele tuginedes väita, et NATO liikmesriik on asunud võitlusesse.
Sõdimise asemel võiks Priit kaaluda kaameraga rindele sõitmist, sest ainult kohapeal olles on võimalik mõista, mis olukord tegelikult valitseb. Kinnitan, et see on oluliselt erinev nendest rindepäevikutest, mis on tehtud Facebooki postituste ja foorumite arutelude põhjal.
