Silver Meikar Ansipist: mehhanistlik valitseja

Väga tugeva poliitilise vaistu ja kaine ratsionaalsusega on ta kogu karjääri jooksul langetanud kalkuleeritud valikud, neile jäärapäiselt kindlaks jäänud ja nagu ajalugu näitab, selles ka edukas olnud. Riigikorrast olenemata on ta suutnud ennast kehtestada, force majeure’i korral aga kiiresti uue olukorraga kohaneda.

Kui maailma saaks kirjeldada matemaatilise võrrandiga, saaks vastuse igale probleemile välja rehkendada, tulevikku edukalt modelleerida ja sellest lähtuvalt õigeid valikuid teha. Just sellises maailmas Andrus Ansip elada tahakski.

Aga inimesed ei ole (ainult) ratsionaalsed. Nad võivad teha valikuid, mis on neile igasuguse loogika järgi kahjulikud. Nad ei ole arvutid, mida koodijuppide abil juhtida saab. Võib-olla mõnda aega, aga siis tuleb ikka mingi error sisse. Samal viisil jätkates hakkab vigade arv kumulatiivses tempos suurenema.

Seega on arvu- ja statistikausk Ansipi tugevus ja nõrkus samal ajal. Nõrkus väljendub näiteks selles, et ta ei osanud õigel ajal lahkuda. Võimul olles hägustub võime näha ühiskonnas toimuvat niigi, kuid eriti siis, kui inimesi peetakse ratsionaalseteks masinateks.

Ratsionaalselt mõeldes on ta aga olnud ju edukas peaminister.