Sergei Stadnikov: kõiki kodanikke kohustatakse omama vaid ühte või kõik kodanikud evivad õigust topeltkodakondsuseks!
Hiljuti avaldas välisminister Urmas Paet arvamust topeltkodakondsuse kasulikkusest: see tugevdaks kodanike seotust Eesti Vabariigiga. Kuid vastavat privileegi peaks tema arvates reserveerima vaid sünnijärgsetele kodanikele, nagu paljudes Euroliidu riikides juba ammu kombeks on.
Tõsi küll, eksisteerib sisuliselt ka teine trend, näiteks Prantsusmaal jne.
Topeltkodakondsuse vastu võttis hiljuti muuhulgas aktiivselt sõna ekskommunistist riigikogulane ning üks kodakondsuse ja välismaalasi puudutava seaduse autoreid Mart Nutt (IRL), kelle meelest võib säärane praktika ehk viia Gruusia – Lõuna-Osseetia – Venemaa sõja põhjusteni; Nuti järgi tekitas Venemaa Abhaasias ja Lõuna-Osseetias suure hulga topeltkodakondsusega isikuid ja läks siis nende õigusi kaitsma.
Kui elementaarselt/loogiliselt omaaegset sealset poliitilist situatsiooni analüüsida, siis lootusetult konfliktse olukorra tekitas tolleaegse Gruusia juhtkonna (juba nõukogude ajal) ja osa gruusia haritlaskonna sõjakas retoorika ning etnilise puhastuse algus. Lubati ju massimiitingutel lausa korduvalt kõikide abhaaside ja osseetide maalt välja kihutamist; loomulikult ei vaadanud viimased ennast Gruusia kodanikena.
Teatavasti meil säärasel marurahvuslikul tasemel etnilist mobilisatsiooni õnneks ei korraldatud. Ja ka Eesti elanikud olid valdavalt rahumeelsed, rahvusest sõltumata. See on põhimõtteline erinevus. Muide, kui 2008. aastal pühendas ETV spetsiaalse saate sellele lühiajalisele sõjalisele vastasseisule, siis ainus pool, kes jäi saates esindamata, oli just kohalik osseedi ja abhaasia diasporaa.
Huvitav, miks?
Kuid jäägu see selleks, vähemalt esialgu. Probleemi võib püstitada ka teisiti: kas topeltkodakondsus kui niisugune ei tekita teatud olukorras mingit lojaalsuse küsimust. Näiteks hüpoteetiliselt vaadatuna, sõjalises konfliktis Venemaaga ei omaks ühe Eesti kaitseväes oleva venelasest ajateenija jaoks eventuaalne teine Vene kodakondsus, minu arvates, otsustavat tähtsust. Hoopis olemuslikum oleks konkreetse sõjaväelase ilmavaade ja muide, ka tema teadlik või alateadlik üldhinnang senisele elule. Vaat see on tõesti määrav, mis vääriks või mitte, ehk isegi verega niisutatud patriotismi. Tõepoolest põnev dilemma – relvakandmiseks ja võimalikuks sõjaks sobilik – topeltkodakondsuseks aga mitte.
Samuti ärgem unustagem, et ainult sünnijärgsetelt EV kodanikelt ei saa vastavalt põhiseadusele ära võtta kodakondsust (näiteks Herman Simmilt), küll aga, teatud tegude eest (näiteks riigireetmine), naturaliseerunutelt. Seda kriminaalkaristusele lisaks. Hm…Viimasest peaks nüüd küll piisama. Samas on aga kõik EV kodanikud praegu määratud kandma võrdväärseid kohustusi, kaasa arvatud sõjaolukorras.
Küsigem: milles seisneb niisuguse kodanike vahetegemise mõte? Minu meelest eelkõige muulastele koha kätte näitamise tahtes ning teatud oma (kaasa arvatud endisaegsete kollaboratsionistlik-konformistlike) kompleksite maandamise demagoogilises soovis. Muud ratsionaalset seletust ma säärasele poliitikale ei leia. Mis puutub minu seisukohta, siis siin peaks valitsema järgmine emma-kumma põhimõte – kõiki kodanikke kohustatakse omama vaid ühte (so Eesti kodakondsust) või vastupidi, kõik kodanikud evivad igati legaalset õigust topeltkodakondsuse soetamiseks.
P. S. Välisminister Urmas Paeti hinnangul ei tohi Eestis olla kohta etnilisele ebavõrdsusele kodanike vahel. Igati kuldsed sõnad, st nagu juba töötanuks tema juhitavas välisministeeriumis kantslerina näiteks vene rahvusest diplomaat. Sõnad on muidugi olulised, kuid reaalsed teod veelgi tähtsamad. Muuseas, austatud lugejad, kui te vaid teaksite, kui irooniliselt arvustati venekeelses massmeedias Paeti avaldust. Sünnijärgsetest ja mitte ja antiintegratsioonist jne jms. Oi-oi-oi… Ka vene inimesed ju panevad üksjagu asju tähele, üsna paljud loevad ka eestikeelseid lehti ja huvitaval kombel päris paljud mäletavad, mis asjaoludel ja kuidas 1992. aastal neid poliitilistest õigustest ilma jäeti. Mõnikord tsiteeriti isegi EV Ülemnõukogu Ja Eesti Kongressi saadikute stenografeeritud sõnavõtte. Vaat sedasi.
