Rumalate vanemate lapsel on eliitkoolis raske
Tõsi, sekka sattus ka mõni lugu sellest, kuidas eliitkoolidesse lapsi sokutatud on. Siiski olid paljud lugejad seisukohal, et vanemate töökohta teades on õpetajatel lihtsam eeldada, milleks laps võimeline on ning milline on perekonna majanduslik olukord.
“Vanemate staatus ja haridustase on tegelikult väga oluline informatsioon — laste paigutamisel klassidesse peaks arvestama ka laste võimalusega samaväärselt klassikaaslasega edasi jõuda,” arvab Urr. “Suurimaks piduriks klassis on laps, kellel on kirjaoskamatud lapsevanemad, kes ise ei osanud koolis õppida ning tänaseni ei mõista hariduse vajadust. Sellisel lapsel ei ole kodunt tuge ja abi kuskilt võtta — pannes ta aga enam vähem samaväärsetega kokku ja eraldades sinna klassile rohkem õpetajate aega, on nende start ning edasijõudmine ka neile jõukohasem.”
Endine õpetaja kirjutab aga, et vanemate töökoht võib tõesti lapse sissesaamist mõjutada, näiteks siis, kui lapse üks vanematest töötab samas koolis.
“Võib mõjutada, kui vanem on samas koolis tööl,” arvab end õpetaja ka põhjendab oma arvamust järgmiselt: “Sest kui koolil on valida, kas teha õpetajast ema tunniplaan ümber nii, et ta jõuaks oma võsukese piirkonnakooli viia-tuua (lisaks tõenäoliselt siis osaline koormus) või tuleb ema kooli esimeseks tunniks ja laps joonistab hommikul seni õpetajate toas kuni algklassidel tunnid algavad või kuni emal pärastlõunal tunnid lõppevad, siis suure õpetajatepuuduse tõttu on varemalt küll mõned koolid seda teed läinud.”
Ka mammi, maalt arvab, et sama perekonna laste eelistamine või kooli vilistlaste laste eelistamine ei ole vale. “Töökoha kohta ei oska öelda, aga näiteks see, kas sama pere lapsi on enne selles koolis olnud, või et eelistatakse oma töötajate lapsi — mis selles siis hullu on? Mingigi järjepidevus, oma kooli tunne jne. Kui ikka 3 põlve on ühes ja samas koolis käinud (no nt reaalikad), siis on ilmselt suhtumine konkreetsesse õppeasutusse ka sutike teisem. Nii et sellest seisukohast ma küll nagu probleemi ei näe.”
kahtleja arvab, et vanemate töökohti uuritakse lihtsalt uudishimust. “Õpetajate uudishimul ja kooli sissesaamisel pole üldreeglina seost. Parimaks sissesaamise garantiiks on rõõmus meel, kiire taip ja nutikus. Flegmadel on seega palju nigelamad šansid sisse saada, ehkki nad võivad olla järjekindlamad ja kokkuvõttes tublimad.”
Oma loo, kuidas mõni aeg tagasi eliitkooli lapsi vastu võeti, pani kirja insider. “Kümme aastat tagasi ühes eliitkoolis oli asi nii. Plaaniti võtta vastu 48 last. 36 katsetel enim punkte saanut said automaatselt sisse. Seega, kui laps on ikka väga tubli, saab ta sisse sõltumata tema vanemate töökohast. Selle üle aga, kellega komplekteeritakse ülejäänud 12 kohta, otsustas direktor ainuisikuliselt.”
Ralph on aga kindel, et vanemate töökoht ja rahakoti paksus on eliitkooli pääsemise võti. “No loomulikult loeb vanemate staatus. Tahaks näha kasvõi üht inimest, kes julgeks väita, et mõne ministri, juhtiva parteilase või suurärimehe võsuke ei saaks sisse ükskõik millisesse kooli, olgu ajumaht nii piiratud kui tahes. Ja loomulikult mängivad rolli ka isiklikud tutvused. Kuidas saakski koolijuht ikka oma heale sõbrale-sugulasele ikka ära öelda. Võibolla oleks lahenduseks riiklikud anonüümsed katsed, nagu lõpueksamite puhul?”
