Riina Raudne, Anzori Barkalaja ja Egge Kulbok-Lattik Arvamusfestivalil: Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?
Egge Kulbok-Lattik: Alkoholivastane liikumine, nagu meil olid karskusseltsid, oli strateegia. Riiklust saavad rajada kained inimesed. Enne seda, oli see reaktsioon venestamisele. "Kui me ei saa rahvusseltsi teha, siis teeme karkslusseltsi ja saame ikka koos laulda." Aga see oli ka siis sotsiaalne reaktsioon.
Riina Raudne: Miks me arutame neid kuvandeid, mis on erinevatel aegadel Eesti alkoholi kultuuris või ajaloos olnud? Sest me näeme, et sellest, kuidas me alkoholist mõtleme või milliseid vabandusi kasutame, miks meil on alkoholi vaja, mõjutab meie käitumist.
Anzori Barkalaja: Rahvusliku viinatootmise tulek oli katastroof, alles nüüd hakkame sellest välja tulema.
Riina Raudne: See, kui palju eri riikides antakse võimalusi alkoholist teenida, määrab ka sageli alkoholitarbimise neis piirkondades.
Publikust: Eestis on inimesi, kes on huvitatud, et noored oleks alkoholi- ja narkouimas. Sest neid on palju lihtsam manipuleerida, nende ajusid pesta, neid valitseda.
Riina Raudne: See alkoholisõltlaste 10-15% toob 50% alkoholitootjate kasumist. Noortele müümine ja reklaamine valmistab ette pikaajalisi kliente.
Meie ühiskonnas on see diskussioon väga polariseerunud: kas saab joomist diktatuurselt piirata või tuleb igati lubada. Tunnistagem, et meile meeldib aeg-ajalt alkoholi tarvitada. Aga me peaksime siiski nõudlust ja pakkumist suunama.
Egge Kulbok-Lattik: Meil on olnud 20 aastat neoliberaalmajanduse hegemooniat, mis võimaldab näiteks nii laialdast alkoholi reklaamimist.
Riina Raudne: Me liiga kergelt aktsepteerime enda ja oma laste puhul neid vabandusi, et kui on raske, et kui me oleme ohvrid, siis on mingid keemilised ained, mis aitavad. Kui me ütleme, et ainult reklaami keelamine ei tööta ja lükkame iga meetme nii tagasi, siis me ei leiagi lahendust. On vaja koos rakendada mitut meedet. Jõele ei saa tammi ehitada nii, et paned üks aasta ühe kivi ja teine aasta veidi kruusa.
