Ilus ja romantiline sõna, mida oleme 1950-ndate ja 1960-ndate Ida-Euroopa sündmuste valguses harjunud lugema teiste riikide, aga kindlasti mitte Eesti kohta.

Rahvuskommunist kõlab nagu vabadusvõitleja, ometi ei tohiks need sõnad olla ühes lauses. Raamatus on kirjas, et EKP keskkomitees olid suurem osa töötajatest just rahvuskommunistid. Nende maailmavaade näis ulatuvat nahahoidmisest isikliku kasuni, vahepeale võis jääda midagi sotsiaaldemokraatlikku.

Kas rahvuskommunistid hoidsid Eestis ära veel suurema venestamise või jäi nende alalhoidlikkusest ära revolutsioon, millega oleksime näidanud maailmale vabaduseiha.

Igal juhul on rahvuskommunist ärritav sõna, mille sisu ei tohi Eestis paralleelina täita 1968. aasta Praha ja 1956. aasta Budapesti sündmuste tegelike rahvuskommunistidega.