Esiteks on Rahvaliidu põhiväärtustes toimunud otsustav lähenemine Keskerakonna deklareeritud (mitte aga järgitud) põhimõtetele. Teiseks aga viitab sümpatiseerimisele Keskerakonnaga programmi pealkiri — no kes meie erakondadest kogu aeg hoolib, nii et avalikul õiglustundel kops üle maksa sõidab ja süda pahaks läheb? Muidugi Keskerakond.

Keskerakondlik Tallinn hoolib ikka, teate küll. Kesk hoolib nii hirmsasti, et kogub allkirju Ansipi valitsuse hinnatõusu vastu. Mis sellest, et pealinna omavalitsus viis just äsja läbi järsu ja omakasupüüdliku hinnatõusu — ja saatis sel puhul oma vanainimesed veel Toompeale. Ikka hinnatõusu vastu protestima.

Ja kes või mis meist kohe eriliselt hoolis? Loomulikult K-kohuke! Kõigi eelmiste jokkide säravaks kokkuvõtteks ja tulevate imeliseks eeskujuks kujunenud K-kohuke sülitas avalikule õiglustundele laias kaares näkku ja teeb seda ikka veel, sest kogu lugu lõppes mäletatavasti eimillegagi: Keskerakond ei tellinud ja tema ihubüroo tegevuses ei leidunud väärteo tunnuseid. Kui pole kätte saadud, siis pole varas.

Ent K-kohuke seostub ikka Keskiga ja muidugi on Keskil hea meel: pagana hästi tehtud, kas pole. Ja siis tuleb Rahvaliit ja hakkab kah veel hoolima, nagu Tallinna hoolimisest ja K-kohukesest veel vähe oleks. Selline hoolimine on küll viimane, mida Eesti ühiskond praegu vajab, kulla Rahvaliit. Jokki on tänu teile ja ka ilma teieta küllalt. Nii et tehke, mis tahate, aga palun, ärge vähemasti “hoolige”.