Repliik: Juku-Kalle rahvavaenlased

Einoh, tore ju kui kodanikualgatus ruulib — särgid, lendlehed ja teised taolised rahulikud meeleavaldamise viisid on arvamusavaldused, mis näitavad, et sõnavabadus on olemas ning demokraatlik riigikord toimib.

Mitte mingi hinna eest ei tohiks ära keelata selliseid aktsioone nagu KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raidi särgiprotestid. Mäletate, eelmisel sügisel lõi laineid — ja viis ministreid ametist — „kommarid ahju”-särk. No nüüd on eetris vol. 2: vašistide” särk. Seekordse särgi esimene pool on eriti lahe. See, kus on kujutatud kotijooksu piktogramm ning sirbi ja vasara alla kirillitsas kirjutatud Hugo Boss. See ilmestab suurepäraselt enamiku esimesel ja teisel pronksööl tegutsenud marodööride eesmärki: ei mingit meelsust, vaid puhas lõhkumis- ja saamahimu.

Särgi teine pool ajab veidi kukalt kratsima. Ma saan aru, miks on sinna pandud meie linnavõimu ja selle esindajate nimed — ka minu meelest oleks saanud nad kriisi puhkemise järel adekvaatsemalt tegutseda, kui „vaadata linnavalitsuse aknast õudusega, mis all toimub”. Linnavalitsusel puudus ilmselgelt kriisiohjamise kava, kuigi linnapea ise oli mitmel korral varem hoiatanud, et asi võib minna rahvarahutusteni.

Aga millele ma sugugi pihta ei saa on see, miks me leiame linnukesega tähistatud vašistide seast Juhan Kivirähu nime. Kas vaid seetõttu, et ta julges esimesena ja ausalt analüüsida ja kritiseerida, et valitsus jättis nimme rahva kaitsetuks, ning nõudis selle eest poliitilise vastutuse võtmist. Mis ajast peale on kriitika edastamine saanud rahvavaenlase tunnuseks? See tuletab pigem üht teist riigikorda meelde, mida me kõik taunima pürime. Kivirähki ennast on palju arvustatud, aga ka kaitstud. Näiteks sotsiaaldemokraat Hannes Rumm on öelnud, et on valmis surema selle eest, et Kivirähk saaks vabalt arvamust avaldada. Ma olen üsna samal arvamusel. Nii Kivirähu kui ka Raidi asjus.