Repliik: Eestikeelsuse nõue kui punane rätik
Ehala seostab jagatud inforuumi automaatselt eesti keele oskusega. Nii oli see ka esimeses integratsiooniprogrammis, mis ei andnud tulemusi. Järelikult ei ole korrektne probleemi käsitlemisel keskenduda ainult keelele. Jagatud inforuumi all peab mõistma vajaliku info kättesaadavust emakeeles. Sest isegi kui kõik muukeelsed räägiksid puhtalt eesti keelt, annab emakeelne info siiski mõistmise ja info kasutamise eelise.
Just seda pidasidki silmas sotsioloogid, kui hakkasid rääkima eestikeelsetest venemeelsetest. Nad ei rääkinud mitte seda, et eesti keel pole tähtis. Nad ei pea silmas umbkeelseid eestimeelseid Ehala tähenduses. Sotsiaalteadlased kõnelesid sellest, et edaspidine eesti keele rõhutamine pole tõhus integratsioonimeetod.
On naeruväärne argumendiks tuua seda, et kui eestivenelased eesti keelt ei räägi, siis seda võivad teha uued Eestisse tulijad. Esiteks, uute tulijate jaoks on see niigi juba lubatud — inglise keelt ei kasutata sugugi vähem kui vene keelt. Ka kõrghariduse võib omandada inglise keeles — selle vastu pole millegipärast keegi. Teiseks, venekeelsed, keda probleem puudutab, on enamasti Eestis sündinud — nad on siin oma kodus. Pole korrektne võrrelda siin sündinud nendega, kes tulevikus Eestisse kolivad.
Pealegi, eesti keele valdamise probleem pole enam nii aktuaalne: Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuring näitas, et 13 aastaga on rahuldaval tasemel eesti keelt rääkivate inimeste arv suurenenud 27% võrra (1994 — 24%, 2007 — 51%), kuni 29-aastaste inimeste hulgas oskab aga eesti keeles suhelda 70%.
93% venekeelseid inimesi arvab, et eesti keele õppele omistatakse integratsioonis liiga suurt tähtsust. Kui riigis on nii suur hulk inimesi, kes sellist lähenemist ei poolda, siis ei tohiks jätkata sellega lehvitamist nagu punase rätikuga härja ees. Eriti veel, kui on täiesti arusaadav, et palju tõsisem oht eesti keelele tuleb väljastpoolt.
Katariina kolledži puhul tekkinud vaidlused on tegelikult üllatavad, see projekt on ülimalt mõistlik ja ei too kaasa eesti keele oskuse taseme langust. Projekti järgi on õpe kolledžis enamasti tasuline ja mitmekeelne ning selle lõpetajad peaksid olema suutelised jätkama õpinguid eestikeelses magistratuuris.
Ehala meelest ei tohiks vene ja eesti noori eraldada, see ei soodustaks kogukondade lähenemist. Ent ega eesti ja vene keelt kõnelevad tudengid ülikoolides omavahel eriti ei suhtlegi, ja niikuinii õpib riigi kõrgkoolides ainult väike hulk vene tudengeid. Eraldamist ja riigi usalduse taseme kahandamist soodustavad pigem selleteemalised avalikud vaidlused, sest need näitavad venekeelsetele taas, et neid vaadeldakse siin nagu külalisi.
Katariina kolledži õppurite puhul pole kindlasti tegemist umbkeelsete eestimeelsetega. Venekeelsete inimeste abistamine kindlasti hoopis soodustaks eestimeelsust — erinevalt eesti keele tähtsuse rõhutamisest kõikides ühiskondlikes küsimustes.
