Rene Tammist: Puhas energia on Eesti tulevik
Aasta on 1994. Telefonid on kobakad, arvutid aeglased, pangaülekandeid tehakse pangas ja uudiseid loetakse ajalehest. Aasta on 2012, 18 aastat on möödunud. Nutitelefonid ja tahvelarvutid on igal teisel koolilapsel, e- ja m-teenuseid ei jõua üles lugeda, Facebookist või Twitterist pole mõtet välja logidagi.
Täna on midagi sarnast toimumas energeetikas. Viimase nelja aastaga neli korda alanenud päikesepaneelide hinnad on toonud esimesed üritajad elektrit võrku tootma ka Eestis. Kohe saavad esimesed õnnelikud koju targa mõõturi. Valminud on ka esimesed targad majad. Aga see kõik on veel selles faasis nagu aastal 1994, kus telefonid olid kobakad ja arvutid aeglased.
18 aasta pärast, aastal 2030 on pilt radikaalselt teistsugune. Küsimus on selles, mida me selle teadmisega peale hakkame?
Kas sörgime sabas või oleme tegijad?
Sel nädalal esitlesid taastuvenergia tootjad ja rohelised ühiselt puhta energia plaani. See plaan annab Eesti energiasektorile suuna minna sajaprotsendiliselt üle taastuvenergiale elektri‐ ja soojusmajanduses aastaks 2030. Tänaste teadmise baasilt kokku pandud plaan tõestab, et üleminek taastuvatele allikatele Eestis on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik.
Meie plaan on olla esimeste hulgas nagu 1990ndate keskel, kui suutsime teisi ennetada IT-vallas. Tahame, et Eestisse tekiks taastuvenergia kompetentsikeskus, mis lisab majandusele väärtust kasvatades eksporti ning luues kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Kava kohaselt luuakse juurde ligi 10 000 otsest töökohta, lisaks veel kaasnevad töökohad teistes sektorites.
Soovime, et Eestist saaks uute tehnoloogiate katselabor, kus targad lahendused kodus, tööl ja tänaval teevad meie elu mugavamaks ja säästlikumaks. Tahame Eestile uut visiitkaarti, millega ennast maailmale tutvustada. Meie väiksus, suur taastuvenergia ressurss, targad inimesed ja muutusteks valmisolek teevad selle kõik võimalikuks.
Milliseid taastuvaid allikaid silma peetakse?
Taastuvenergia100 tootmisportfell koosneb maismaa ja avamere tuuleparkidest, biomassi- ja biogaasi koostootmisjaamadest, hüdroakumulatsiooni pumpjaamast ning vähemal määral hüdro- ja päikese elektrijaamadest. Eesti IT firmade poolt toodetavad targad lahendused võimaldaksid üle Eesti uusi elektritootjaid võrku lülitada, pumpjaam saab siis kui tuul ei puhu elektrit toota.
Kõige odavam on energia, mis jäi tarbimata. Seetõttu on Taastuvenergia100 lahutamatuks osaks ambitsioonikas energiasäästuplaan. Targad lahendused on vajalikud siingi. Selleks, et meist igaüks teaks, kui palju energiat tarbime ja saaksime midagi ette võtta, on vaja tarku mõõtureid. Targemaks peavad muutuma ka hooned, kus elame, töötame ja vaba aega veedame. Nii näiteks peaks tubade temperatuur vähenema automaatselt inimeste lisandudes ruumi. Köögis süüa tehes peaks küttekehade kombineeritud soojust samuti mõistlikumalt kasutama. Eelnevasse süsteemi tuleb aga integreerida ka transpordikorraldus.
Majanduslikult otstarbekas
Taastuvenergia100 elektrienergia tootmisportfelli keskmine kulu on 2030. aastal 21% madalam kui tootmisportfellil, mis põhineb põlevkivi‐ ja tuumaelektrijaamadel. Arvestades elektrihinna kujunemise eripära turul, siis pääsevad taastuvatel allikatel põhinevad elektrijaamad turule enamasti eelisjärjekorras ja on seetõttu konkurentsivõimelisemad.
Taastuvenergia100 kava näeb ette investeeringuid 5 891 miljoni euro ulatuses. Investeeringud ei koorma Eesti maksumaksjat. Kogu vajaliku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete kaubandusskeemi tuludest, Euroopa Liidu struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest ja rohesertifikaatide kaubanduse tuludest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.
Selle plaani realiseerimisel on igaühel meist oluline roll. Me kõik saame astuda samme energia säästlikumaks tarbimiseks või tarbimisharjumuste muutmiseks. Siiski on vaja ka riigi jõulist tegutsemist ja seetõttu kutsun kõiki üles neid muutusi nõudma ning kavale toetust avaldama.
(Autor on Eesti Taastuvenergia Koja juhataja.)
