Raul Niin: Näljamängud tervishoiusüsteemis - kas mängu juhib Haiglate Liit ning mängijateks on arstid?
Nädal pärast streigi algust on streigi korraldajad oma ametlikku streigi põhjust korduvalt muutnud. Tänaseks on streigi sõnum sedavõrd segane, et streigi eestvedaja dr. Korgi naeratus tekitab kõigis juba pahameelt.
Esmaspäevast alustavad streiki Pärnu, Kuressaare, Viljandi ning Narva haigla. Pärnu haigla ning Haiglate Liidu juht Urmas Sule on ametlikult teatanud, et lühiajaliselt on väljapääs streigist poliitilised otsused. Kas streik ei ole tingitud Haiglate Liidu tegemata tööst?
Kui ehitajal on hoovis viis tööta kraanat ning ta teatab avalikult, et kõik ehitajad on Soomes ja maksumaksja peaks kraanade seisuaja kinni maksma. Vastutust kannab ikka kraanade ostja ja töötajate palgata jätja. Tuntud haiglajuht on ka oma tekstis öelnud, et rauda on mul palju, aga liha ei ole.
Palju on räägitud Eestist kui Euroopa efektiivsemast tervishoiusüsteemist. Vähem aga sellest, et üheks edukuse põhjuseks on olnud sajad miljonid eurod Euroopa Liidu abiraha. See raha on haigla juhtide eestvedamisel investeeritud valesse kohta. Näitena võib tuua, et tänaseks on kolm juhtivat haiglat varustatud tipptasemel melanoomi raskete juhtude raviks mõeldud tehnikaga. Eestis on vastavaid patsiente alla saja aastas. Igale haiglale jagub neid mõnikümmend. Soetatud tehnika ei tasu ennast majanduslikult ära ka kõikide patsientide teenindamisel ühes haiglas. Sarnane olukord on ka teiste raskete haiguste ravivalmidusega.
Haigla huvi on osutada patsiendile võimalikult palju ning kallist teenust ning selle eest esitada haigekassale arve. Ei hoolita sellest, et tegu on maksumaksja rahaga. Eesti tervishoiusüsteemi eesmärgiks on juhu arv ning juhu hind. Arst oma tööga kustutab haigekassa lepingut. See on viinud kuristikku. Tervishoiusüsteemi eesmärk peaks olema terve inimene.
Eurovolinik Siim Kallase ausa ning avatud artikli alusel on patsient Eesti tervishoiusüsteemis tähtsuselt neljandal kohal, peale haigekassat, haiglajuhti ning arsti. Konkurentsist klassikalises võtmes ei ole Eesti tervishoiusüsteemis aus rääkida seni, kuni on oluline haigekassa leping, mitte patsient. Tervishoiusüsteem vajab sisulist muutust. Patsiendikeskne meditsiin saab tekkida vaid siis, kui kindlustatus liigub koos patsiendiga. Sellest hetkest on patsient väga teretulnud igas raviasutuses.
