Kummalisel kombel tehakse seda aga paanitsedes risti vastukäivate ja lahmivate süüdistustega, sõnas IRLi eestseisuse liige Indrek Raudne.

Peaminister Ansip on seisukohal, et tasuline kõrgharidus vajab kindlasti säilitamist, muidu viivat üliõpilased raha kasiinodesse või kõrtsudesse. Reformierakonna poliitik Keit Pentus arvab vastupidi, et tegemist on isetäituva ja raha mitte nõudva lubadusega. Ootamatult Reformierakonna eeskõnelejaks tõusnud justiitsministri Rein Langi arvates aga on see hirmkallis ja viib rahandusministri hauda.

Mis on siis tõsi? Peaminister Ansipi seisukoht on loodetavasti lihtsalt mõtlematu keelevääratus. Õppemaksude maksmine on tõsine probleem tuhandetele perekondadele ja kooli kõrvalt tööd rabavatele tudengitele ning nende hasartmänguriteks või pidutsejateks tembeldamine on vastasel
juhul lihtsalt häbematu ja arrogantne mõnitamine. Proua Pentuse arusaam näitab vähest arusaama haridusökonoomikast.

Tasuta kõrgharidus ei ole loomulikult isetäituv ja nõuab kindlasti riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamist. Üliõpilaste arvu vähendamine ei tähenda seda, et ülikoolide kulud väheneksid samas
proportsioonis. Eriti kui me tahame rääkida kvaliteedi olulisest tõstmisest Eesti ülikoolides. IRL on teinud Haridusministeeriumi kaasabil põhjalikud arvestused, mille järgi maksab tasuta kõrghariduse
sisseviimine, õppetoetuste süsteemi kaasajastamine ja kvaliteedi tõstmine 40 miljonit eurot ehk 0,1% riigieelarvest.

See ei ole kindlasti väike raha, kuid täiesti jõukohane Eesti riigile lähiaastatel ja ei põhjusta ületamatut peavalu ühelegi rahandusministrile. Muuseas paljudes riikides käsitletakse
hariduskulusid eeskätt investeeringuna, sest iga haridusse investeeritud sent vähendab tulevikus ühiskonna kulusid sotsiaalabile ja tööhõiveprogrammidele. Miks IRL on selle lubaduse seadnud neil valimistel esikohale? Tasuta kõrgharidus on nimelt IRLI arvates maksumaksjatele tehtav kingitus,
vaid kõrgharidusee muutmine avalikuks ja kõigile kättesaadavaks teenuseks, eesmärgiga investeerida riigi tulevikku.

Tasuta kõrgharidus on investeering, mis võimaldab suurendada ühiskonna sotsiaalset mobiilsust ja tagada suuremat võrdsust. Tasuta kõrgharidus on investeering, mis aitab vähendada tulevikus olulisel määral sotsiaal- ja tööhõivekulusid. Vaatame kas või viimaste aastate tööpuuduse statistikat ja veendugem, et parim tööhõivepoliitika on kõigile ligipääsetav hariduspoliitika.

Tasuta kõrgharidus on investeering, mis tänapäeva halastamatus globaalses majanduses aitab meie inimresurssi kvaliteedi tõusu läbi olulisel määral kaasa meie inimeste konkurentsivõimele. Tasuta kõrgharidus on iInvesteering, mis aitab kaasa üldharidussüsteemi kaasajastamisele, kõrvaldades tänase koolide suunitluse eeskätt treenida õpilasi ühekülgselt tasuta õppekohtadele pääsemise nimel. Tasuta kõrgharidus on investeering, mis aitab eestivenelastel lõimuda
Eesti ühiskonda. Tasuta kõrgharidus on garanteeritud nimelt IRLI-kontseptsiooni järgi eestikeelsetel erialadel ja seega oluline motivatsioon meie eestivenelastele eestikeelse haridustee kasuks
otsustamisel.

Tasuta kõrgharidus on investeering, mis aitab meie inimestel saada hea ja tasuta haridus kohapeal Eestis. Me ju ei leiuta tasuta kõrgharidusega mingit jalgratast. Enamikus EL liikmesriikides on
kõrgharidus tasuta ja seda ka välismaalastele. Võideldaks iga potentsiaalse tudengi pärast. Kui meie ei võimalda tasuta kõrgharidust, võimaldavad seda teised EL riigid. Eesmärgiga kasutada
meie ajusid oma ühiskonna hüvanguks.

Me oleme liiga väike riik ja rahvas, et seda massiliselt võimaldada. Reformierakonnal aga soovitan leppida kahe tõsiasjaga. Nii nagu ei lase rahvas Reformierakonnal Eestis üle minna palgarmeele, ei lase ta üle minna tasulisele haridusele.

Autor kandideerib riigikogu valimistel IRLi nimekirjas.