Rannar Vassiljev: Euroopa päästeplaan võib vandalismi muuta Kreekas igapäevaseks
Rüüstavad ja põletavad demonstrandid Ateena tänavatel kergitavad aga küsimuse kokkuhoiu võimalikkusest. Aga vaatamata emotsionaalsele õhkkonnale tuleb Kreeka abistamist kaaluda kainelt ja pragmaatiliselt, sest otsuste mõju on nii Euroopa kui Eesti jaoks kaugeleulatuv.
Euroala rahandusministrid leppisid kokku Kreekale abi andmise tingimused EFSFi raames. Kuna varem pole selle fondi kaudu Kreekat toetatud, tuleb Eestis ja Saksamaal kinnitada abitingimused parlamendi suures saalis. Siinkohal on ehk paslik meenutada, et EFSF on euroala liikmete fond, mis võtab riikide garantiiga laenu rahaturgudelt ning laenab selle omakorda edasi probleemidega silmitsi seisvatele euroala riikidele. Viimaste jaoks on vabalt turult raha kaasamine muutunud üleliia kalliks. Sealjuures lepitakse kokku ka tegevuskavas, mida laenusaaja kohustub järgima. Kuna raha ei eraldata korraga, vaid sammhaaval, on võimalik eraldised peatada, kui abisaaja lubatust kinni ei pea.
Kui riik tagastab EFSFile laenu, saab fond omakorda kustutada oma finantsturult võetud kohustused ja riikide garantiisid ei realiseerita. Probleem tekib aga siis, kui näiteks Kreeka ei suuda EFSFi laenu tasuda ja fondil saabub võla tagastamise tähtaeg. Sel juhul peavad garanteerivad riigid, nende hulgas ka Eesti, kukrut kergendama.
Kahtlemata oleks seesugune käitumine Kreeka jaoks nii poliitiliselt kui majanduslikult mõõtmatult kahjulik. Samas on äärmiselt naiivsed väited, et taoline tulevikustsenaarium on võimatu. Kahjuks ei piirdu tõenäosus, et Eesti maksumaksjal tuleb tulevikus Kreekale antud garantiid ka teatud osas rahaga katta, pelgalt teoreetilise mõttekäiguga.
Kreeka päästeplaani võib jaotada üldjoontes kolmeks. Esimene puudutab Kreeka võlakirjaomanike ehk siis võlausaldajate laenu mahakirjutamine 53,5 protsendi ulatuses, mis koos intressi vähenemisega teeb kokku kuni 70 protsenti. See samm langetab Kreeka kohustusi erainvestorite ees rohkem kui 100 miljardi euro võrra.
130 miljardit tuleb kokku EFSFi laenuabist, mida garanteerivad euroala riigid ning millega finantseeritakse Kreeka varasemate laenude tagasimakseid ja riigi kulutusi ning kindlustatakse võlakirju maha kandvaid pankasid ja erainvestoreid.
Kolmandaks toon välja Kreeka kohustuse vähendada oluliselt riigi kulutusi ning suurendada tulusid. Kõige selle eesmärk on langetada Kreeka laenukoormus kaheksa aastaga 120 protsendini majanduse aastasest mahust, mis on endiselt väga kõrge näitaja.
Selle plaani suuremateks riskideks on Kreeka tegelik võimekus äärmiselt raskete otsuste langetamisel ning Euroopa majanduskeskkonna võimalik negatiivne mõju Kreeka majanduse toibumisele.
Kokkuleppega kohustub Kreeka langetama enam kui viiendiku võrra alampalka, vähendama pensione, koondama 150 000 avaliku sektori töötajat, laiendama maksubaasi, müüma suures ulatuses riigile kuuluvaid ettevõtteid, vähendama tervishoiukulutusi, aga ka parandama ettevõtluskeskkonda ja maksukogumist jne. Kui juba senised otsused tõid kreeklased tänavatele ning viisid valitsuse langemiseni, siis uued sammud võivad muuta demonstratsioonid ja vandalismi Kreeka igapäevaeluks.
Pole teada, kas pärast aprillikuiseid parlamendivalimisi on ikka erakondi, kes on nõus sellise perspektiiviga vastamisi seistes valitsusvastutust võtma. Veelgi ennustamatum on tulevase valitsuse iga. Liiatigi jääb abipaketis ettekirjutatut järgides valitsusel piltlikult öeldes otsustada, milline ettevõte varem, milline hiljem müüa.
Eelkirjeldatud kärped on küll hädavajalikud, kuid avaldavad samas paratamatult negatiivset mõju Kreeka majanduskasvule. Samuti vähendavad pankadele rakenduvad omakapitali tõstmise nõuded võimalust suunata laenuraha majandusse.
Majandusele ei jäta samuti mõju avaldamata jätkuvad protestid. Kuigi Kreeka kohustused sisaldavad ka konkurentsivõimet ergutavaid meetmeid, siis ilmselt on raske täituma lootus, et majanduslanguses Euroopa turul suudetakse oma ettevõtete positsiooni märgatavalt parandada. Seetõttu võib surutis olla täna prognoositust sügavam ning pikem.
Kariderohke tuleviku pimeduses tekib paratamatult küsimus, kas poleks lihtsam Kreekal minna lasta. Aga hirm Kreeka kontrollimatu maksejõetuse ees püsib mitmel sambal. Kui kärped toovad endaga kaasa protestilaine ja vandalismi, siis sellega kaasnev riigi maksejõetus tähendab kaost. Olukorda, kus Kreekal puudub raha töötajate, sh korrakaitsjate palkade maksmiseks ja eluliselt oluliste teenuste tarbeks ning hoiustajatel pole võimalik pankadest raha kätte saada, ei tahaks kreeklaste temperamendi puhul silme ette manada.
Kreeka kaos mõjutaks vahetult kogu Euroopat. Pankadevaheline usaldamatus euroalas kasvaks sel juhul veelgi, mis võib viia raha liikumise peatumiseni. Abivajavate riikide ring võib siis täieneda Itaalia ja Hispaaniaga, kes kahe peale moodustavad viiendiku kogu Euroopa Liidu majandusest. Selle stsenaariumi puhuks puuduvad aga igasugused ideed ja lahendused.
Euroopa kontrollimatu majanduskriis avaldab otseselt mõju ka Eestile. Eksportturgude kokkukuivamine, pankade laenuraha piiramine, aga ka võimalik eurotoetuste vähendamine tähendavad meile tugevat majanduslangust. Selle kõige kaasnähuks on Euroopa Liidu poliitilise mõjuvõimu vähenemine, mis omakorda võib oluliselt muuta meie idanaabri välispoliitikat.
Vanakreeka tragöödiaklassik Euripides kasutas väljapääsmatus olukorras deus ex machinat, kus kaose lahendas jumalik sekkumine. Täna võib märgata ihalust just seesuguse sekkumise järgi. Siiski on oluline mõista, et lahendust ei too ei Kreeka abipaketi heakskiitmine ega ka pankrot. Praegu on valida kahe ebameeldiva stsenaariumi vahel, kusjuures abipaketi jõustumisega kaasnevad riskid tunduvad mõnevõrra väiksemad. Kuid ka sel juhul ei kaota Kreeka ja võlakriis veel pikka aega oma aktuaalsust.
Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev on riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees.
