Rannar Vassiljev: Astmeline tulumaks - edukate riikide maks
Euroopa riike vaadates võib täheldada, et proportsionaalne tulumaks on pea eranditult iseloomulik endistele ida-bloki maadele. Eestiga sarnase põhimõtte järgi maksustavad oma inimeste tulu Venemaa, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari. Astmelise tulumaksu on valinud ülejäänud Euroopa, sealhulgas ka Põhjamaad ning teised majanduslikult edukamad riigid.
Kõige konkurentsivõimelisemad riigid kasutavad üksikisiku tulu maksustamisel astmelist süsteemi. Maailma kümne konkurentsivõimeliseima hulgas pole ainsatki erandit: üheski neist ei olda arvamusel, et põhjendatud ja õiglane oleks Eestis nii ülistatud ühetaoline maksumäär.
Loomulikult on igal maksul selge mõju inimeste käitumisele ning seeläbi ka majandusele ning laiemalt ühiskonnas toimuvale. Kõik see kehtib ka tulumaksu puhul. Reeglina on tõe kriteerium praktika. Seega võib väita, et meie tänane tulumaks pole võtmeks ei Eesti majanduslikule edukusele ega ka konkurentsivõime saavutamisele. Tunduvalt tõhusam ja mõttekam on panustada inimvarasse ning teadus- ja arendustegevusse.
Küll aga illustreerivad erinevad tulumaksusüsteemid seda, kuidas maksukoormus inimeste vahel jaguneb. Kui vaadelda OECD riike selles osas, kuidas maksustatakse tulumaksuga madala sissetulekuga inimesi võrreldes kõrgemat tulu teenivate inimestega, siis paistab Eesti silma vähemteenivate kõrge maksustamise poolest. Selle põhjuseks on nii astmete puudumine kui ka üleliia madal tulu tase, millelt maksu ei koguta ehk siis tulumaksuvaba miinimum.
Selle asemel, et viia ellu Reformierakonna kulunud valimisloosungit ja langetada aastal 2015 protsendi võrra tulumaksu, mis jätab peaministrile kätte 48, keskmise palgaga töötajale seitse ja alampalga saajale ühe euro, oleks kahtlemata õiglasem tõsta tulumaksuvaba miinimumi määra, mille tulemusena jääks kõigile kätte võrdne summa.
Astmeline tulumaks on vajalik selleks, et kogu maksukoormus jaguneks inimeste vahel õiglasemalt. Ja loomulikult ka selleks, et lõpuks oleks võimalik tõsta kümme aastat muutumatuna püsinud lapsetoetus 60 euroni.
Küsimus, kas eelistada astmelist või proportsionaalset tulumaksu, on ennekõike ideoloogiline. Lähtekohaks on, kuidas peaks maksupanus jagunema suurema ja väiksema sissetulekuga inimeste vahel ning kui solidaarne peaks ühiskond olema. Ühed eelistavad Venemaa, Läti ja Leedu mudelit ning teised Soome, Rootsi ja Taani lähenemist. Sotsiaaldemokraadid kuuluvad viimaste hulka.
