Rain Kooli: Kuidas linnapea metssead seljatab
Esiteks ei ole mõtet küünalt isegi osaliselt vaka all hoida. Veebikaamera jälgimine nõuab interneti püsiühendust, kuid nagu linnapea koduerakond oma suvealguse valimistelke põhjendades rõhutas, kõigil seda ei ole. Samas on meil Vabaduse plats, mis – ja nüüd ilma naljata – päris hästi välja kukkus. Vabaduse platsil on aga meie kõigi ühine displei, mis praeguse pildi järgi otsustades kuhugi Tallinna linna turundusosakonda on püsiühendatud.
Esimene samm oleks seega linnapea kabineti otsepildi ühendamine Vabaduse väljaku suurele ekraanile, sellele, mis näoga Kultuse (jah, sina agar kommentaator, just nimelt Kultuse, vaata veebist järele) kohviku poole seisab.
Teisalt, me kõik teame, et metssigu ning merikotkaid jaksas ilma helita vaadata ainult sellepärast, et tegemist on suhteliselt eksootiliste olenditega, keda päris iga päev oma silmaga ei näe. Linnapea kohta seda öelda ei saa, pigem vastupidi. Nüüd, mil 18. oktoober üha lähemal, on linnapea oma esinemissageduse poolest kindlasti kaugel igasugusest eksootikast.
Seega, et pilt üksi igavaks ei kisuks (ning kuna linna itiosakonna sõnul nüüd ühenduse kvaliteet ka palju parem), ühendagem ka heli. Niisama oma laua taga pabereid liigutava ja mõne alluva või erakonnakaaslasega suud maigutava linnapea asemel oleks palju vahvam kuulata, millise põletava päevaprobleemiga meer parasjagu tegeleb või mis sõnadega ta oma poliitilisi oponente õnnistab.
Kolmandaks – igasuguste pildi- ja heliprojektide puhul on nüüdisajal võtmesõnaks interaktiivsus. Linnapea veebikaamera saavutaks tõelise taseme, kui Kultuse terassil istujad saaksid pilti näiteks sms-sõnumite abil suumida, et linnapea kooskõlastust ootavate dokumentidega juba eos tutvuda.
Kord nädalas võiks ka korraldada tõelise rahvapäeva – siis otsustaks linnakodanikud ise, kellega nende kõigekõrgem sel päeval kohtub. Tasulise lisateenuse kasutajad võiksid ka määrata, mis toonis kohtumine kulgeb ning meerile sobiva kostüümi selga tuunida.
