Priit Sarapuu: Riik peaks tegema rohkem koostööd eraturvafirmadega

Viimastel aastatel on Eestist läbi viidud mitmeid reforme, mille eesmärk on olnud siseturvalisust tagavate inimeste väärikam tasustamine ning valdkonna efektiivsemaks muutmine. Ümberkorralduste tulemusel on tekkinud olukordi, kus riigi reaktsioon võib asjaolude kokkulangemisel jääda (kriitiliselt) hiljaks. Näiteks on Eestis piirkondi, kus politseipatrulli teenistuspiirkonna raadius võib ulatuda 50-60 kilomeetrini. Kui peaks juhtuma olukord, et samaaegselt vajavad inimesed abi - olgu liiklusõnnetuse, isiku- või varavastase kuriteoohu puhul - "ringi" erinevates otstes, siis võib reageerimisaeg vähemalt ühel puhul jääda lubamatult pikaks.

Samal ajal on erasektori näol olemas pea kõikjal Eestis dubleeriv süsteem. Pean silmas avalikku korda ja turvatunnet - teevad ju turvaettevõtted politseiga kattuvat tööd, tõkestades ja takistades isiku- ning varavastaseid kuritegusid, hoides üritustel avalikku korda, takistades joobes juhte ja liiklushuligaane.

Loomulikult oleme eraettevõttena igati motiveeritud sellistes olukordades reageerima ja avaliku korra tagamisele või mõne (loodus)õnnetuse likvideerimisele kaasa aitama. Ka linna- ja vallajuhid on valmis kahel käel tervitama võimalust, et politsei kaugenedes ja reageerimisaja pikenedes on olemas turvalisust tagav alternatiiv.

Kindlasti ei maksa eelnevat võtta kui etteheidet meie headele partneritele Politsei- ja Piirivalveametis. Tunnustan igati ka jõuametite juhte, kes keerulistes rahalistes tingimustes on leidnud moodused ja lahendused, kuidas häid inimesi hoida ja neile korralikku palka maksta.

Turvalisus ühise eesmärgina

Eelnevalt kirjeldatud olukordades oleks aga abi sellest, kui turvaettevõtete ning Politsei- ja Piirivalveameti häirekeskusel oleks reglementeeritud koostöösuhe. See annaks võimaluse ressursse mõistlikult planeerida ja jagada ning seeläbi iga kogukonna ja üksikisiku turvatunnet tõsta.

Kui kaugemale tulevikku mõelda, siis tegelikult võiks ka mitmeid teisi avalikke teenuseid osutada (osaliselt) erasektor. Kõigile nõuetele vastavat lastehoiuteenust saab osutada eraettevõte, samuti on e-maksuameti ülimat turvalisust nõudva IT-arenduse teinud ju eraettevõte. Miks siis mitte kaasata turvaettevõtteid näiteks liiklusjärelevalvesse automatiseeritud kiirusemõõtmisel või avariiolukordades sündmuskoha vaatlustel ja mõõtmistel? Kõike seda loomulikult selgelt reglementeeritult, atesteeritult ja avaliku võimu järelevalve all.

Teen seetõttu meie partneritele, kes vastutavad avaliku võimu tasandil otsuste tegemiste eest, ettepaneku: võtame Eesti inimeste turvatunde tagamise meie ühiseks eesmärgiks, jagame ühiselt ressursse ja teadmisi. Olen veendunud, et see on meelepärane ja kasulik igaühele alates avaliku korra ja heaolu eest vastustajatest kuni iga tavalise pereisa, ema ja pesamunani välja. Turvalisus on meie kõigi ühine huvi!