Kirjanduses on oma kasinuse poolest tuntud Mihkel Muti lühiromaani “Elu allikad” tegelane Tuuli Botik, kes oligi “usin, kasin ja õpihimuline”. Kui teda segati, siis rehmas punase käekesega; ostis endale vähese raha eest riisipaberit ja “flohmastereid”, et Tartu ülikoolis õpitööd teha.

Kasinuse harrastamine, erinevalt sellest rääkimisest, võib olla tüütu. “Kasin valitseb iseenda (oma lihaliku loomuse) üle, selle asemel et end käest lasta,” kirjutab kristlik veebikülg www.nuotta.com. Kuid midagi ületamatut selles lihasuretamises ei ole, kui vaadata eestlaste iivet.

Kuidas eestlased kasinust harrastavad? Noored tüdrukud sõidavad Londonisse, töötavad seal ettekandjatena, teenivad korralikult, kuid elavad kolmekesi pisikeses toakeses nagu hiired. Mehed sõidavad Soome ehitama, nädalane leivakott kaasas – vorst, juust, purgisupid ja purgiõlled. Soome jääb maha ainult prügi ja paha hais. Sümfooniaorkester sõidab välismaale esinema ja jälle – kodus valmis tehtud võileivad kotis! Päevarahad aga lähevad raamatu peale. Kasinus kuubis.

Kasinus võib olla kasulik. Euroopa Stabiilsusmehhanismi kaudu võttis valitsus riigile kohustuse aidata hättasattunud (loe: priiskavaid) Euroopa Liidu liikmesriike 1,3 miljardi euroga Eesti maksumaksja rahakotist. “See number tugineb meie vaesuse tõttu antud soodustusele, mis lõpeb 2023. aasta algul,” kirjutasid ERRi uudised. Nii et kui me juba nii kasinalt ei elaks, läinuks hullemini.

President Ilves sõitles Ameerika kolumnisti Paul Krugmani, et too Eesti majanduse tervenemisele piisavalt au ei andnud. Kasinuse mõttes tegi ta seda Twitteri konto peal. Sündmuse jälgedes intervjueeris Ilvest kasinusteemal CNNi tippajakirjanik Fareed Zakaria. Nii aitas kasinus meie presidendi maailmas pildile. Ja paljud kasinuse propageerijad kuuluvad kõige suuremat töötasu saavate inimeste hulka Euroopas või oma kodumaal.

Võime öelda, et kasinus on eestlastele tuttav vaimne ja füüsiline seisund, millega oleme oma ajaloo jooksul harjunud. Kuna Reformierakonna plaan viia Eesti viieteistkümne aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka ebaõnnestus majanduskriisi tõttu, on valitud uus eesmärk – jõuda esialgu Euroopa viie kasinama riigi hulka, seejärel aga pingutada maailma kõige kasinama riigi tiitli nimel. See on poliitilisele eliidile siiski parem eesmärk kui igavledes Eestit valitseda.

Juba lähiajal on oodata presidendi ja rahandusministri konsultatsioone silmapaistvamate kasinusriikide – Zimbabwe ja Malawi – võimudega.