Presidendivalimised Poolas: kes kandideerivad riigi tüüriks?
Pühapäeval Poolas toimuv presidendivalimiste esimene voor on märkimisväärne vähemalt kahel põhjusel. Esimene ja tänasel päeval vähemolulisem põhjus on institutsiooni enda roll. Paberil polegi Eesti ja Poola presidentide volituste vahel suurt erinevust, kuid tänu otsevalimistel saadud mandaadile on Poola presidendi motivatsioon seadusloomesse vetode abile sekkuda tunduvalt kõrgem ning ajaloos on seda ka aktiivsemalt kasutatud. Lisaks, kui Poola president on juba otsustanud veto välja käia, nõuab selle ümberlükkamine Poola parlamendi alamkojalt kolme viiendiku suurust enamust.
Teine põhjus on kindlasti olulisem. 2014. aasta mai lõpus Euroopa Parlamendi valimistega alanud valimiste maratonis - novembris peeti ka kohaliku tasandi valimisi - on presidendivalimised viimaseks vahefinišiks enne oktoobris aset leidvat finaali, parlamendivalimisi.
Sügisesed parlamendivalimised on ka üks usutavamatest põhjustest, miks on valimistel üles seatud koguni 12 kandidaati. Tavaolukorras polekski number just üleliia kõrge, aga pühapäevastel valimistel on reaalne võidulootus vaid kahel kandidaadil. Ülejäänute jaoks tähendab see, et eesmärgid on pigem mujale seatud.
Komorowski ja teised
Sügiseste valimiste ootuses peegeldavad ka presidendivalimised kahe suurima erakonna Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska - PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość - PiS) vastasseisu.
PO on enda toetuse seadnud ametisoleva presidendi Bronisław Komorowski taha ja võib selle valiku üle päris rahul olla. Rahva toetus Komorowskile oli kõrge enne valimiskampaaniat ja on jäänud püsima ligi 40 protsendi juures ja konkurentidel pole talle palju vastu panna. Selles, et toetus pole kõrgem, võib Komorowski vaid ennast süüdistada, alustades kampaaniat kaugelt liiga hilja ja võttes oma võitu liiga iseenesestmõistetavana.
Ülejäänud kandidaadid on kas inimesed, kes enne valimisi olid avalikkuse jaoks praktiliselt tundmatud või piisavalt vastuolulised tegelased, kes ka parima tahtmise juures ei suudaks üle mõne protsendi toetusest koguda. Neist märkimisväärt on veel viis.
PiSi kandidaadiks on 43-aastane europarlamendi liige Andrzej Duda. Algul oodati, et kandideeriks partei liider Jarosław Kaczyński ise, aga vana rebane teab piisavalt hästi, et toetajate arvuga võrreldavalt on ka neid, kes eales tema poolt ei hääletaks.
Duda jääb enne valimisi küll Komorowskist ligikaudu kümne protsendipunktiga maha, aga juba on ta kutsunud enda poolt teises voorus hääletama Paweł Kukize toetajaid. Pole muidugi kindel, kas ka sellest piisaks. Kuigi Kaczyński ei esine Dudaga mitte ühelgi samal üritusel, on kuvand Dudast, kui erakonnajuhi käpiknukust, visa kaduma.
Kahe suure järel ongi kolmandaks numbriks erakonnaväline ja süsteemivastane rokkbändi Pierszy ehk eesti keeli Rinnad 51-aastane laulja Paweł Kukiz. Kukize peamiseks lubaduseks on muuta valimissüsteemi ja üleüldse keerata 25-aastase iseseisvuse jooksul loodud senini riigisüsteem pea peale. Pole ka ime, et Kukiz on kõige populaarsem kandidaat alla 25-aastaste hulgas ja Komorowski järel napilt teine 25-35-aastaste hulgas.
Kukizest rääkides ei saa kõrvale jätta veel üht omapärast süsteemivastast kuju. Järjekordne europarlamendi liige Janusz Korwin-Mikke (72), kes esindab endanimelist erakonda KORWIN. Laiemat tuntust on ta kogunud pigem küll oma naiste- kui süsteemivastasusega ja eks seegi aitab selgitada, miks temagi toetus jääb vaid viie protsendi juurde. Ühel hetkel valimiskampaania jooksul leiti ühine keel Kukizega ja isegi lubati koos minna vastu sügisestele valimistele, aga see armastus kestis vaid mõne päeva ja muutus kiiresti avalikeks lahinguteks.
Vasakpoolsete hulgas oli kampaania alguses tuntuim kandidaat endine ärimees Janusz Palikot, Sinu Liikumise (Twòj Ruch) esimees. 2011. aasta parlamendivalimistel kümne protsendiga kolmanda tulemuse teinud poliitik on viimaste aastate jooksul kaotanud olulisi kaasvõitlejaid ja nende hulgas tuntud nägusid, kellega hääli võita ning seetõttu võib oodata, et ka hetkel on tema lootuseks pigem taastada kaotatud toetust.
Tänaseks on tuntuim vasakkandidaat kommunistide järeltulija Demokraatliku Vasakliidu (Sojusz Lewicy Demokratycznej) kandidaat Magdalena Ogòrek. 36-aastane kirikuajaloolasest TV-saatejuht on kiiresti tuntust kogunud ja on erakonna lootuseks, et muuta erakonna kuvandit kui kommunistide vanadekodust ja võita nooremaid valijaid.
Nii teeneks, kui karuteeneks võib Ogòreki tuntuse puhul pidada tema välimust. Lisaks naerdi tema üle alguses, sest SLD juht Leszek Miller ei lasknud tal praktiliselt ajakirjanikega suhelda. Palju ei aidanud tema tõsiseltvõetavusele kaasa ka lubadus, et tema ei kõhkleks võtta toru, et helistada Putinile, et üritada leida lahendust Ukraina kriisile. Ka tema toetus jäi enne valimisi alla viie protsendi.
Kampaania
Kahe peategelase valimiskampaaniate strateegia kirjeldamine on lihtne. PiS on reaktiivne ja enda positiivse programmi asemel on valinud taktikaks vastase ründamise. Vastuseis katseklaasiviljastamisele, eurole, presidendi ja valitsuse süü säästu- ja laenukassade ehk nn SKOKide pankrotti minekus - kõik leiab tee kampaaniasse, sõltumata sellest, millised on PiSi ja Duda enda seisukohad olnud isegi vaid paar kuud varem.
Omale kohale on sattunud ka Smolenski lennukatastroof, kus hukkus president Lech Kaczyński. Aprillis möödus sellest viis aastat ja PiS ei jätnud võimalus kasutamata süüdistada muuhulgas ka Komorowskit selles, et tõde tragöödia kohta pole veel välja selgitatud.
Komorowski oli kuni viimase nädalani tasa ja väärikalt ei laskunud mudaloopimisse. Selle ülesande võttis enda turjale tema asemel peaminister Ewa Kopacz (PO). Komorowski enda kampaania oli rajatud kolmele sambale - majanduse moderniseerimine ja konkurentsivõime tõstmine, perekonnaväärtused ja kaitsepoliitika.
Kõige eelneva juures pole üldse oluline, kui palju on tulevasel presidendil volitusi kampaaniast läbi käinud teemadega tegelemiseks. Nagu öeldud, on tegemist vaid vahefinišiga enne sügisest lõpuspurti. Juhul, kui Komorowski ei peaks koguma esimeses voorus 50 protsenti häältest, on see pigem veeks kahe suure veskile, kes saavad kuni 24. maini veel kaks nädalat sügiseks kampaaniat teha.
