Mõtisklege veidi kasvõi kristluse postuleeritud jumala palge üle: isane mehike, kes vaevleb skisofreenia küüsis. (Jeesuse lugulaul, mis suisa haiglasena kajastub tema variserlikus halinas ristil, kui pöördub iseenda (on ta ju jumala üks hüpostaas) poole lunimisega enda päästmisest).

Ajalool puuduvad igasugusedki tõsiteaduslikud andmed kellegi usklase Jeesuse tatsamisest maailmavallutajana Juudamaal kaks tuhat aastat tagasi.

Vastuoluline ja silmakirjalik on ka ristiusklaste propageeritav maailma loomise müüt: öelge, kulla ristirahvas, miks pidi jumal looma maaailma, kui ta on ju täiuslik, st tal ei ole millestki puudus? Luues maailma, omades tahtmist luua, mida veel ei olnud, oli tal sellest maailmast puudus — kuid siis ei ole ta absoluut, või teisalt — ta ei andnud endale nõrgamõistuslikult aru, mida teeb. Muud loogikat ei ole ju.

Lõpetuseks — inimkond on ilmam kristluseta elanud valdava osa oma eksisteeteerimisajast ning saanud küllaldaselt kenasti hakkama. Kristlused tulevad ja lähevad, lärmavad ja hääbuvad… aegade voolus.

Päeva komm on Delfi uus rubriik, mis tõstab kommentaariumist esile häid kommentaare.