Ning sellise mõistmise põhjal kujundadatakse nende suhtes välja adekvaatne käitumine. Sellest tekkinud olukorra õige reflekteerimise läbi tekib omakorda harmooniline maailmapilt (st baasmiselt pole harmoonilise maailmapildi puhul harmooniline mitte maailmapilt, vaid maailmapildi kaudu reflekteeritav ja tegutsemisega modifitseeritud reaalsus).

Üks asi, mis maailmas olemas ON, on hierarhia ja võim. Harmooniline maailmapilt eeldab, et seda olemasolevat hierarhiat/võimu mõistetakse adekvaatselt, käitutakse vastavalt arusaadule ning sellest tekkinud olukorda omakorda reflekteeritakse adekvaatselt.

Autor näib neid tõsiasju mitte tunnustavat.

Kontekstis naised vs mehed ja hierarhia/võim määrab reaalsuse suguakti loomus: mees on sissetungija ja sigitaja, naine vastuvõtja ja eostunud lapse kandja ja sünnitaja.

Sellest tõsiasjast tekib loomulik inimlik hierarhia, mis transponeerub edasi laiali kogu inimühiskonna struktuuridesse.”