PÄEVA KOMM: NO99 kasvatas vaid usaldamatust
Kommentaar artiklile Priimägi: Ühtne Eesti tappis viimsegi usu: "Nagu lugeda, on paljud võtnud seda NO99 tegemist reaalse poliitikana.
Kes peab seda peaprooviks uue partei loomisele, kes loodab NO99 tulevaste tegemiste läbi lahti saada kõigist senistest erakondadest, kes leidis etendusest juba uue peaministri… kuidas just keegi. Kuid oluline — kommentaaridest selgub, et keegi ei vaatle NO99 tegemist kui kunstilist etendust, keegi ei ole oma kommentaari pühendanud näiteks lavastuse kunstilisele küljele või esinejate näitlejameisterlikkusele. Toimunut käsitletakse eranditult läbi poliitilise võtme.
See näitab, mida tegelikult saali minnes oodati ja loodeti. Siingi väljendatud poliitilise muutuse ootuse ja lootuse läbi on üha avalikum ja varjamatum vastandumine praegusele riigile ning asjade korraldusele riigis. Näib, et see lavastus tõi rahvas esile rahulolematust ja suurendas ühiskonna kõiki lõhesid veelgi. Ollakse lausa valmis loobuma kogu sellisest ühiskonnakorraldusest, et vaid tõsta võimule midagi-kedagi, kes on uus…
Mul on seda kõike lugedes veidi kahju, et pärast etendust domineerivad inimestes vaid varjamatult destruktiivsed mõtted ja suundumused. On tõsi — iga riik vajab edasiarendamist, sest ükski riik pole kunagi valmis. Kuid seda edasiarendamist ei saa teostada kogu senist riiki lihtsalt maha lammutades. Meie riik ja ühiskond ei vaja uusi poliitilisi ja sotsiaalseid vapustusi. Me vajame arendamist — teadlikku, läbimõeldud ja sihipärast tegevust.
Paraku, NO99 midagi sellist välja ei pakkunud. Positiivse osa täielik puudumine ja mäng rahva rahulolematusele on aktiivseteks teinud need, kes oleks valmis tõepoolest ühiskonda lõhkuma. NO99 etendus jättis pakkumata tasakaalustava, arendava poole — selle loova mõtte, et mida siis reaalselt teha oleks vaja ja kuidas seda teha teha oleks vaja. Kõik tahavad, et oleks parem ja seeläbi on paljud valmis otseselt hävitama olemas olevat… Kuid keegi ei oma ettekujutust, mida õieti teha ja kuidas õieti teha, et parem oleks.
NO99 etenduse läbi midagi uut me teada ei saanud. Valgustuslik oleks see etendus olnud ehk siis, kui oleks endas sisaldanud peale pila ka loovat mõtet, ühiskonda arendavat ideed. Lihtsalt üks suurelt lavastatud grandioosne pila… see ei muuda meid ja meie ühiskonda paremaks. Vastupidi — vastandumine ja võõrandumine kasvasid, destruktiivsus on inimestes suurem, samas puudub seda destruktiivset energiat loovasse raamistusse suunav mõte. Just loovust me aga oma ühiskonnas vajame. Ja mitte destruktiivsust.
Negativismile midagi luua pole võimalik, see ei lahenda meie probleeme. Isegi uus NO99 projektist väljakasvav partei ei lahendaks midagi — ma ei näe alasti negativismile ja destruktiivsusele rajatud erakonnal mingit mõtet. Ma ei näe, et see üldse kesta võiks.
Niisiis, ma ei oota järge sellele etendusele. Elada läbi veel üks emotsionaalne destruktiivsuse laine, suurem kui senine, sest sama korrata pole ju mõtet… Mida me sellega võidame? Ma kardan, sama teed edasi minnes on meil vaid kaotada. Vajame aga vastupidist — loovat ja arendavat ideed, kuidas ühiskond paremaks muuta… ja mitte senitehtu hävitamist. Oodata seda näitlejatelt ja mõnelt etendusel kaasamänginud endiselt riigiametnikult on naiivne — vaadakem ikka tõele näkku.
Probleem on sügavam kui see etendus, ja nimelt: kas pärast kõige ärapilamist on rahval veel usaldust, kui keegi kusagil esile kerkiks ja seda loovat mõtet pakuks?
Ega ma ei teagi. Usaldamatuse kasv ühiskonnas on väga halb pinnas millegi uue esilekerkimiseks. Paraku, see usaldamatuse kasv on ainus reaalne resultaat, mida NO99 saavutas. Me kõik aga vajame täiesti muud.
