Omanike Keskliit: Seitse valet Tallinna Vee kohta
Jätkuks paar aastat tagasi Eesti Ekspressis avaldatud artikli “Seitse valet Tallinna Vee kohta” on Omanike Keskliit valinud omakorda välja veemonopoli 7 valet ja müüti.
I vale — monopolide ohjeldamise seadusega kehtestatud piirangud liigkõrgete kasumite teenimisele rikuvad veehiiu erastamislepingut
Vale! Tegelikult sätestas juba enne 2001 aastal toimunud erastamist Konkurentsiseadus monopolidele piirangud liigkõrge kasumi teenimisel. 1. novembril 2010 jõustunud monopolide ohjeldamise seadus on rakendusliku iseloomuga, andes järelvalve institutsioonile ehk Konkurentsiametile tõhusamad meetmed kontrollimaks turgu valitsevaid ettevõtteid.
II vale — Tallinna Vee ärikasum on kooskõlas Euroopa Liidu standartidega
Vale! Konkurentsiameti analüüs tuvastas, et Tallinna Vee kasum on märgatavalt suurem kui ülejäänud Euroopa. Näiteks on ärikasum 2,5 korda kõrgem, kui veehiiu enda suuraktsionäril United Utilitiesel koduturul (Suurbritannias).
III vale — Konkurentsiameti poolt kasutatava metoodika alusel läbi viidud analüüs, mis näitab AS Tallinna Vee seaduse rikkumist, on “kallutatud”, “ei vasta tõele“või “võtab aluseks valed põhimõtted”
Vale! Konkurentsiamet on sõltumatu järelvalveorgan, kes lähtub kehtestatud õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Näitlikustades — Tallinna Vee ründav taktika Konkurentsiameti suunas on sama, mis süüdistada kohust selles, et otsuse tegemiseks on kasutatud küll kehtivaid, kuid “valesid” õigusakte.
IV vale — põhjendatud tulukust võib iga monopol arvutada endale sobival viisil valitud lähteandmetest
Vale! Tallinna Vesi on esitanud mitmeid arvutusi, millega väidab, et tema põhjendatud tulukus jääb normi piiresse, kasutades selleks endale sobilikku metoodikat, valemit. Erinevatel aegadel on sellekohased põhjendused olnud erinevate absurdsuse astmetega. Näiteks: Tallinna Vee loogika kohaselt peaks täna börsil ostetava aktsia hinna pealt teenima iga aasta 8% tulu hoolimata sellest mis oli aktsia alghind. Sellise loogika kohaselt polegi võimalik raha kaotada, sest tarbija peab kasumi igaljuhul kinni maksma
Tegelikult on põhjendatud tulukuse määra arvutamise metoodika õigusaktidega spetsiifiliselt sätestatud. Põhjendatud tulukuse määr leitakse ärikasum/varad x 100%.
NB! Veemonopolide põhjendatud tulukused on Euroopas üldiselt 6-7%, Tallinna Vee puhul on see 18%.
V vale — Tallinna Vesi on valmis tõestama, et ta kasumimarginaalid jäävad seadusega lubatud normide piiresse
Vale! Eesti Omanike Keskliidu liige Silja Lepp esitas Harju Maakohtusse hagi tuvastamaks, kas vee- ja heitvee tariifid on kooskõlas seadusega. Tallinna Vesi keeldus hindu sisuliselt põhjendamast ning omapoolset analüüsi esitamast, tuginedes seisukohale, et ainult Tallinn linn vastutab kehtestatud hindade eest.
VI vale — Monopolide ohjeldamise seadus ei kaitse tegelikult tarbijat
Vale! Monopolide ohjeldamise seadusega on järelvalveorganil — Konkurentsiametil — reaalsed võimalused ka hindu kontrollida sh saavad nad kinnitada ajutise hinna, mida Tallinna Vesi enim kardab, sest see langetaks koheselt ettevõtte ülikasumeid. Samuti on see loonud tarbijale võimalused oma õiguste eest seista. Eelmainitud Omanike Keskliidu hagi oli esitatud enne monopolide ohjeldamise seaduse rakendumist (1.11.2010) ning kahjuks, asus ka kohus seisukohale, et enne nimetatud seaduse vastuvõtmist pole tarbijal õigust veemonopoli hageda.
Täna otsib Omanike Keskliit vahendeid, et Tallinna Vesi uuendatud hagiga taas kohtusse anda ning nüüd juba perioodi eest, mis jääb monopolide ohjeldamise seaduse aega.
VII vale — Tallinna Linna ja AS Tallinna Vesi sõlmitud erastamisleping on seadusest kõrgem
Vale! Linnaga sõlmitud leping nagu iga teine leping peab olema kooskõlas seadustega, sest seadus on ülim. Tallinna Vee põhjendatud tulukuse määrad olid seadusega vastuolus nii lepingu sõlmimise hetkel (2001) kui on seda ka tänasel päeval.
Arvestades veefirma kopsakaid kulutusi kõrgelt tasustatud juristidele on erastamislepingu kilbile tõstmisega ilmselgelt tegemist lihtsameelse PR-trikiga.
