Olavi Ruitlane: Ansipi kümme käsku
Sünnitusvõimeliste naiste asemel viljatu pronkssõduriga seksimine tõi Eesti riigile analüütikute hinnangul kuni 6,8 miljardit krooni kahju. Sellest vahekorrast saadud rahuldus oli vaimne, aga üldiselt ei sündinud sellest midagi eriti head ja hukkus üks inimene.
Teiseks nn käsuks oli energeetiline sõltumatus ja julgeolek. Võtmesõnadena nimetas Ansip alternatiivseid energiakandjaid, energia säästmist ja tuumaenergiat. Tuumaenergia asjus pole me õnneks kuhugipoole liikunud, sellest halvast energiast oleme ennast tõepoolest säästnud, ja seoses sellega pole ka julgeolek kannatanud. Kõige rohelisemat energiat, AA-tüüpi duratselli saab igaüks maksimarketi kassast; suurim alternatiivne energiaallikas, päike, on koalitsiooni loomise ajast peale igal hommikul korrektselt tõusnud, mis tähendab, et valitsus olnud olukorra kõrgusel.
Kolmas käsk teatas, et peame püsima globaalses maksu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsis. Uus valitsus jätkab ranget ja ülejäägiga eelarvepoliitikat ning vähendab valitsussektori võlakoormust, ütles Ansip aasta tagasi.
Mõni päev tagasi lugesin lehest, et eelarveülejäägiga Ansip kutsub üles püksirihma pingutama. (Pingutasin ja lugesin üle: mu rihmas on veel kolm vaba auku.) Globaalses maksukeskkonnas on põhilisteks laenuobjektiks karma ja põhiliseks tasumisvahendiks veri. Veretasu oleme oma sõdurite kaudu korralikult maksnud, karmavõlg on seoses Hiina-Tiibeti suhetega mõnevõrra suurenenud.
Neljandaks suureks väljakutseks oli hea hariduse kättesaadavus ning majandusstruktuuri muutmine inimestemahukalt teadmistemahukaks. Hea haridus on on tõesti kättesaadav, inimesel ei keela keegi Harvardi õppima minna. Riigikogu enesegi inimmahukus pole langenud ja teadmismahukus on tõusnud. Niikuinii tulevad seadused Brüsselist, ammu oleks sellise riigikogu aeg, kus 101 riigikogulase asemel oleks üks robot, kes tõlgib Brüsselist tulnud seadused eesti keelde ja kaagutab ette.
Viies käsk teatas, et Eestile on eluliselt oluline kujundada enda kui aktiivse eestvedaja ja vaimse liidri rolli Euroopa Liidu ja NATO tugevdamisel ning läänemaailma ühtsuse taotlemisel. See käsk oli küll arusaamatu ja loll. Vaimsed liidrid on alati kas pagenduses, automaaditule all või ronivad kuhugi koopasse, kust tulvavesi nad hiljem välja uhub.
Kuuendaks oluliseks käsuks valitsusele oli hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri; kujundada eesti keel interneti- ja arvutikeeleks ning tagada ka professionaalse ja harrastuskultuuri elujõulisus. Seegi käsk jäi valitsusel täitmata. Isegi arvutiklaviatuuri äratõlkimisega ei saanud nad hakkama! Kui miskit tuksi läheb, pean ma ikka võõrapäraselt võtma, suuri tähti annab ikka Caps Lock ja nii mitu tuhat korda, kui ma päevas sisestusklahvi vajutan, kõlab mu peas võõrapärane enter.
Seitsmendaks. Ökoloogiliselt puhta ja kauni, säästliku ja uuendusliku Eesti hoidmine ja arendamine. Mis jura see oli? Ökoloogiliselt puhas Eesti? Peipsi järv on ökoloogilises katastroofis, Läänemere põhja on ladestatud ei tea kui palju elavhõbedat, õlireostus õlireostuse otsas. Kahepalgeline jutt — ühelt poolt, et, oi, kui puhas riik meil on, ja teisalt, kuidas saaks ainult CO2 kvooti juurde osta. Inimestele ei meeldi Eestimaa. Nad tahavad ühtedest Eesti maadest lahti saada ja teiste Eesti maade vastu välja vahetada.
Kaheksandaks ülioluliseks käsuks oli arendada edasi kvaliteetset ja elujõulist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi. See tehti ära! Viru vangla! Vaatasin telekast — ilus, lõhkumiskindel, kirik on sisse ehitatud, raamatukogu. Mobiiltelefonid ei ole lubatud, aga need pidid ka igat sorti peavähki tekitama.
Üheksandaks väljakutseks oli riigi nüüdisajastamine ja kodanike kaasamine ning siseturvalisuse suurendamine. Eesmärgiks tugevamad omavalitsused, suur usaldus politsei, päästeteenistuse ja piirivalve vastu. Nüüdisajastamine on üks kuramuse libasõna!
Nüüdisaeg ongi selline aeg, mis nüüd on. Innovaatilised, tulevikku vaatavad ideed tuleks tagasi nüüdisaega kohitseda? Nüüdisajastamine on tulevikuunistuste käärid. Mida tähendab suur usaldus politsei, päästeteenistuse ja piirivalve vastu? Ma ei näe siinkohal küll mingisugust usalduse defitsiiti, juba enne Ansipi teise valitsuse moodustamist ei näinud.
Kümnendaks käsuks oli säilitada Eestit liberaalse ühiskonna ja elukekkonnana. Mulle ei meeldi säilitatud produktid. Räim tomatis! Mulle meeldis Noor-Eestim aga konserv-Eesti ei meeldiks.
Peale tavalise sõnamulina, pronkssõduri, juustu ja bensuhindade tõusu mulle viimasest Ansipi aastast rohkem ei meenugi. Igav! Ja kui oli igav ja ei meenu, siis pole ju ka millegi üle väga viriseda.
