Noored peaksid Eestis rohkem otsustama
Selleks peavad noorteorganisatsioonid ise tugevamaks muutuma. Ei saaks öelda, et ametlikke noorteühendusi palju oleks, neid võiks olla igas maakonnas ja igas linnas. Kindlasti peaks neil olema võimalus oma paremaid ideid teostada ja kohalikus elus arvamust avaldada. Ka võimul olijad peaksid rohkem huvituma noorte arvamustest ning neid otsustamisse kaasama.
Kohalike omavalitsuste valimiste ajal ei olnud noorte arvamust meedias väga palju kuulda. Tänuväärset tööd tegi Eesti Väitlusselts, kes viis läbi valimisväitlusi, kuid selle kõrval ei olnud peaaegu mingeid teisi noortepoolseid tegevusi. Jätaksin siit välja noored, kes mõne partei eest kandideerisid – viimane on kindlasti hea nähtus ning näitab, et noor tahab sõna saada ja midagi muuta.
Me ei saa paraku eeldada, et üksikud inimesed omal algatusel esile kerkiksid. Selleks ongi olemas erinevad noorteorganisatsioonid, kus inimene saab oma seniseid teadmisi täiendada, leiab mõttekaaslasi ning viib oma ideed ellu. See oleks ideaal, mille poole pürgib ka mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored (TEN). TEN on 2001. aastal noorte loodud ja juhitud organisatsioon, mis koondab peamiselt keskkooli ja ülikooli noori üle kogu Eesti.
TENi põhilisteks tegevusteks on noorteparlamendi sessiooni korraldamine Eestis, delegatsioonide saatmine rahvusvahelistele sessioonidele ja noorte koolitamine. Noorteparlamendi sessioone korraldab aastas kaks kuni kolm ja need on harilikult 3-päevased. Sessioonil on noored jaotatud komiteedesse ning iga komitee koostab teise päeva lõpuks noorteprojekti, mida viimasel päeval toimuval Peaassambleel peab esitlema ja kaitsema. Osad projektid on juba ka ellu viidud, kuid loodame siiski, et neid hakkab realiseeruma üha rohkem.
Eelmise aasta toimus 3.-5. oktoobril TENi ajaloos märkimisväärne sessioon: see oli TENi I venekeelne regionaalsessioon, mis toimus Kohtla-Järvel. Sellel sessioonil osalesid noored ainult Eesti vene õppekeelega koolidest ning töökeeleks oli samuti vene keel. Noored arutasid kuues komitees Eesti ja Ida-Virumaa probleeme. Teemadeks olid maanteeohutus, loodushoid, lugemus, aga ka Ida-Virumaa “nokia” leidmine, haridus ja maaelu elavdamine. Teine oluline üritus oli Tallinna Noorteparlament 2009, mis toimus 13.-15. märtsil. Selle sessiooni ametlikeks töökeelteks oli nii vene kui ka eesti keel. Korraldajad jätsid komiteede endi valida, millises keeles on neil mugavam rääkida ja nii kujuneski 5 komiteed eestikeelseks ja 3 venekeelseks.
TEN otsustas selle suure väljakutse vastu võtta, sest nähti, et Eestis pole venekeelsete noorte jaoks noorteorganisatsioone, foorumeid, sessioone ega konverentse, samas, kui Eesti noortele on TEN, Eesti Õpilasesinduste Liit, AIESEC ja teised noorteliikumised. Miks peaksid keelelised piirangud olema põhjuseks, et jääda ühiskonnas noorteorganisatsioonide kaudu kaasa rääkimisest eemale? Ei peakski.
