Kõige olulisem uudis tarbijatele on kahtlemata see, et pakendite äraandmise võimalused peaksid oluliselt paranema, sest nüüdsest nõuab seadus ühemõtteliselt, et pakendikonteinerid peavad olema kõikidele vabalt kättesaadavad. Olukord, kus pakendiorganisatsiooni kodulehel olev pakendikonteiner asub naabri kinnises hoovis või taaramajas ehk ei ole ligipääsetav, ei ole enam võimalik.

Peale kõnealust seadusemuudatust peavad kõikide taaskasutusorganisatsioonide kõik konteinerid olema avalikud, mis tähendab, et pakendikonteinereid tuleb juurde ja pakendite äraandmise võimalused inimestele suurenevad. Korteriühistud võivad ka tulevikus lasta endale pakendikonteinereid jäätmefirmadel tellida, kuid see jääb ennekõike mugavusteenuseks, mille eest on vaja eraldi maksta.

Pakendiseaduse muudatusega likvideeritakse veel üks veider olukord Eesti jäätmemajanduses. Nimelt on prügifirma Ragn-Sells üheaegselt nii jäätmefirma kui ka OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) enamusosanik. TVO peaks seisma ennekõike pakendiettevõtjate huvide eest. Ja siin ongi huvide konflikt. TVO esindab pakendiettevõtjaid suhetes jäätmekäitlejatega, aga TVO enamusosanik on jäätmefirma ise. Olukord meenutab natuke kultusfilmi ”Hukkunud Alpinisti hotell”, kus Larvik tuli ja tappis Larviku ära.

Tahaks siinkohal muidugi ka avalikult küsida, miks ei ole vastavad ametkonnad seni märganud seda pakendiseaduse sisulist rikkumist Ragn-Sellsi poolt ja miks keegi pole reageerinud sellele, et Ragn-Sells pakendeid sisuliselt mitte kogudes on saanud osutada sellesisulist teenust. Mulle näib, et Ragn-Sellsile on pakkunud ”katust” keskkonnaministeeriumi tippametnikud, kes jäätmevaldkonda kureerivad.

Muutunud Pakendiseadus välistab otseselt või kaudselt jäätmekäitlusettevõtte kontrolli taaskasutamist organiseerivas organistsioonis, mille tulemuseks peaks olema konkurents teenuste ostmisel. Seeläbi on Eestis jälle veidi rohkem turumamajandust, sest teenuse ostjad saavad sõltumatuse teenuse osutajatest.