Igal aastal 10. septembril tähistatakse ülemaailmset enesetappude ennetamise päeva, aastal 2012 juba kümnendat korda. Selle päeva mõte on tuletada kõigile meelde, et enesetapp on liiga lõplik lahendus ajutistele probleemidele ning et enesetappude ennetamine on võimalik.

Enesetappude ennetamisele aitab kaasa õigeaegne tegutsemine suitsidaalse kriisi korral ja mõningate laialtlevinud müütide kummutamine. Müüdid on takistuseks sekkumisel ja ennetamisel, kuid info jagamise ja teadlikkuse tõstmisega saab neid müüte ümber lükata. Suitsiidide ennetamine on meie igaühe asi – selle hoiaku aktsepteerimine võib päästa nii mõnegi elu.

Kolm kõige enam levinud müüti, mis takistavad enesetappude ennetamist, on:

1. Kui ma olen kellegi pärast mures, sest ta näib mõtlevat enesetapust, siis selle kohta küsimusi esitada on ohtlik. Minu küsimusest võib see inimene saada idee enesetapuks või julgustuse oma mõtted teoks teha.

Vale! Võimalus rääkida avameelselt sügavalt isiklikest ja tundlikest teemadest nagu suitsiid on rahustav ja leevendav enamuse inimeste jaoks. Hoopis vaikus ja teema vältimine võib olla hävitava toimega. Siiras ja kaastundlik huvi teise inimese tunnete ja mõtete vastu on hinge tervendava toimega. Tagasi võiks hoida hinnangute ja kiirete nõuannete andmisega.

2. Kui inimene juba kord on suitsidaalne, siis ta teeb oma mõtte teoks ja sooritab enesetapu sõltumata sellest, mida mina teen või ei tee.

Vale! Isegi sagedaste ja sügavate suitsiidimõtetega inimeses on tavaliselt olemas soov elada ja sina saad tal aidata valida elu! Me teame, et suitsidaalsed impulsid kestavad tavaliselt vaid lühikest aega, mistõttu kiire reageerimine siin ja praegu ning suitsiidimeetodile ligipääsu piiramine on enesetappude ennetamisel efektiivsed strateegiad.

3. Enamus suitsiide pannakse toime ilma mingi eelneva märguandeta, mistõttu neid on võimatu ennetada.

Vale! Kuigi isegi kõrge suitsiidiriskiga inimestest vaid vähesed panevad tegelikult toime enesetapu, on umbes 70% nendest, kes on endalt elu võtnud, andnud ümbritsevatele eelnevalt signaale oma kavatsuse kohta. Seetõttu tuleb sekkuda alati, kui sa paned tähele märke kõrgest suitsiidiriskist.

Mida tähele panna

Märgid kõrgest suitsiidiriskist:
* Sotsiaalne eemaldumine
* Alkoholi või narkootikumide tarvitamise suurenemine
* Märgid hingelisest valust, depressiooni sümptomid
* Eelnevad suitsiidikatsed
* Tõsine ärevus ja/või sisemine rahutus
* Suremisest ja/või enesetapust rääkimine

Olukorrad, mis võivad seonduda kõrge suitsiidiriskiga:
* Raske kaotus või lähisuhte purunemine
* Vägivalla või psühholoogilise trauma kogemus
* Hiljuti diagnoositud raske kehaline haigus
* Sotsiaalne isolatsioon

(Autor on Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) tegevdirektor ja vanemteadur.)