MEIE EESTI 20: Tenno Rattasepp: Miks pole Eestis enam hea elada?
Olime 10 aastat olnud iseseisvad ja paljudel oli värskelt meeles kuidas meie iseseisvus kujunes. Kõik näis minevat nii nagu lootsime, meil olid oma kombinaadid, kus inimestel oli töö.
Põllumajandus oli suht korras. Turistid hakkasid aina rohkem meid külastama, tekkis palju ettevõtteid jne. Kõik olime rahul. Inimestel oli töö, Eestis oli soodne ja hea elada. Turud olid kohad, kus sai odavalt süüa ja mitte ainult odavat, vaid kodumaa toitu. See oli Eesti 10 aastat tagasi ei oskagi midagi halba öelda ja samas pole midagi juurde lisada kuna ma olin lihtsalt uhke Eesti Vabariigi üle.
Kuid nüüd iga aastaga ma näen kui totraks see kõik muutub siin. Meie ühiskond on muutunud niivõrd ahneks, et ma lihtsalt imestan punnisilmi — kuhu me jõudnud oleme!?
Tuli Euroopa Liit, lubati kokku maa ja ilm. Liitusime. Siis hakkas pihta suhkrukriis — peame trahvi maksma. Selle elasime üle. Räägiti suure suuga, mis võimalusi meile see EL toob ja kui hea seal on. Et saame abiraha ja palju asju ellu viia, mis muidu seisma jäänud.
Kus kohapealt see aitas meid, kui me ise tegelikult maksame igasuguste nõmedate trahvidega selle nn toetuse ju kinni tegelikult. Siis lubati pensonäridele pensioni tõusu, mis sellest sai? Eesti riik saatis siis selle raha ilma, et me teaksime abipaketina (riigi nime ma ei mäleta) neile…
Siis hakkas kõik vaikselt kallinema, elekter tõusis, mille vastu ka protesteeriti. See viidi muidugi ellu. Tõusis bensiin, elekter kui need tõusid siis järgnes ju toiduainete tõus jne.
Kõik hinnad hakkasid vaikselt tõusma. Eriti suure põntsu pani see ühistratspordile, kus hinnad tõusid nii kõrgele, et enam ei olnud soodne sõita bussiga, vaid juba oma enda autoga. Siis koondati palju bussijuhte ja liine võeti sõdust maha, inimestel ei jäänud enam tavapärasest nii palju alles kui muidu. Jätsime siis kõrvale reisimised, kuid inimesed said veel käija väljas söömas, lõbutsemas jne.
Kui EL tuli oli soodsam võimalus ju hakata arenenud riikidel meile toiduaineid eksportima. Meie muidugi ju võtsime vastu. Hinnad olid veel tasakaalus. Aga… Meie oma toodang kahanes seetõttu, kuna osteti välismaa kama. Seega kodumaiste kaupade hinnad tõusid.
Turud jäid täiesti tühjaks inimestest. Hinnad tõusid ja tõusid. Mäletan kuidas 10 aastat tagasi Pärnus Karja tänaval, kus turg asub, kui palju seal inimesi liikus. Nüüd näen vast paar kümment inimest sel.
Mis on tänapäeval turg? Kunagi oli see meie oma toodete paik, kus sai head ja odavat sööki. Nüüdseks on kujunenud sõna turg ainuilt välismaisete riiete kohaks ja vähegi, mis on oma maa oma, on nii kallis, et sealt ei jaksa ma küll midagi osta.
Me saame ainule välismaa tooteid. Riik aga selle peale ju ei mõtle nemad muudkui teenivad rentide ja kõige pealt. Miks kõike tõstetakse on see et meie riigis ei ole enam praktiliselt ühtegi oma maa tööstust kus inimesed saakid töötada kõik on välismaine. Minge kuhugi poodi ja vaadake, kui palju on Eestis valmistatud kauoa…
Ligi 75% on välimaine kui mitte rohkem. Firma omanikule on suur ’’kahjum’’ see kui eelmine aasta saadi käivet 100 000 eurot ja siis see aasta oli kasum 50 000 — mis on endiselt KASUM, aga käituma paneb nagu kahjum. Elasin ise selle asja nii üle, kuna töötasin ühes firmas, millel on käive tohutu suur..
Seega mäletan siiani 2 aastat tagasi, kui meie palku taheti vähendada, mida lubati tõsta! Kuid ikka vähendada kuna oleme kahjumis…. Nii siis statistika oli (numbrid muudetud) 120 000 eurot eelmise aasta käive see aasta oli käive 25 000 eurot vähem ja firma väitis, et on kahjumis.
Kus see kahjum tuleb? See on lihtsalt ahnus. Kahjum oleks olnud ju siis kui sa ei teeni kasumit üldse. Aga nad ei saa sellest aru. Ja meie kui eesti rahvas kes me kunagi võitlesime endi eest ei tee midagi vaid tuimalt lähme selle vooluga kaasa..
Mis mind kutsub tagasi eestisse?
Häbi oleks võinud olla sellisel poliitikul(nime ei avalda) kes ütles ’’Ega väljaränne Eestist pole meile kahjulik, pigem kasulik, sest siis tuleb raha riigi kassale ikkagi, kui see inimene tuleb siis külla kui turistina ja kasutab meie teenuseid’’.
App, kui julm! Nende peas liiguv vaid raha ja ahnus. See pole enam varsti riik. Miks me rändame välja?
Sest et ära elada, kuna meie kulla kallis kodumaa ei suuda pakkuda meile elamisväärset elu. Neile on muidugi kasulik, et inimene välja rändab. Siis ei pea ju talle maksma toetusi jne. Mis meie riigist, kullakesed, saab? Kui pragune valitsus teeb mõtlematud liigutusi neil on seadus ja seadus ja seadus.
Miks on vaja nii väikses riigis kui Eesti üle 100 riigikogu liikme? Isegi suuremates riikides pole nii palju ja nii palju palka neile maksta? Elagu Eesti — nii palju kui seda Eestit veel eksisteerib.
Delfi korraldab iseseisvumise taastamise järgsest perioodist kõnelevate lugude võistluse “Meie Eesti”. Võistlus kestab 20. augustini 2011. Parimad lood avaldatakse Delfi arvamusrubriigis. Kõige parema loo valivad hääletusel Delfi lugejad.
Saada oma lugu aadressile arvamus@delfi.ee märkusega “Meie Eesti 20”. Lood peaksid olema vähemalt 2500 ja maksimaalselt 4500 tähemärgi pikkused ehk 1-2 masinakirjalehekülge pikad.
Kirjuta vabadusest ja võida priius! Parima loo autor saab auhinnaks Toyota Priuse kasutusõiguse koos paagitäie kütusega terveks nädalavahetuseks vabalt valitud ajal. Info: www.minirent.ee
