Mati Raidma: Rahvalikud riigikaitsekursused – kellele ja milleks?

Sellel nädalal jõudis avalikkuse ette esialgne ideede kogum, millest hakkame vormima Reformierakonna vaadet rahvuslikule julgeolekule. Kui tähtis see sõnapaar maailmas kujunenud julgeolekuolukorras on, ei ole ilmselt tarvis pikemalt selgitama hakata. Avaliku arutelu eesmärgiks on leida üheskoos uusi mõtteid, kuidas seda kõige paremini tagada.

Tagada nii, et ühelgi Eesti elanikul, Eesti patrioodil, ei jääks olukorras, kus meie vabadus võib olla vaekausil, oma panus kas teadmatuse või suutmatuse tõttu andmata. Et ohuolukorras teaks igaüks, mida teha, kuidas, kus ja koos kellega, sest kuigi vanarahvatarkus väidab, et ka üks on võitlusväljal sõdur, saavutatakse kaitsetegevustes parimaid tulemusi ikka oskuslikult koos tegutsedes.

Reformierakonna programmis on kindel toetus laia riigikaitse käsitluse praktikasse rakendamisele. Üheks uueks, kuid väga loogiliseks eesmärgiks selles protsessis on saavutada olukord, kus iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel. Näiliselt lihtne, kuid reaalses elus tänaseni vaid paberitele jäänud siht.

Kuidas seda teha? Ühe sammuna paljude seas soovime võimaldada kahenädalasi riigikaitsekursuseid kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu, ehk just neile, kes täna ei tea, mida peab konfliktisituatsioonis tegema. Kursuste eesmärk on tõsta eestimaalaste kaitsevalmidust ja kaitsetahet.

Ehkki riigikaitsekursused annavad selle läbinutele ka esmased relvakäsitlemise oskused, ei ole tegemist ainult militaarlaagriga, kuna kursustel valmistataks konkreetseid meeskondi ette lahendama sõjaolukorras ka lahingupiirkondade väliseid probleeme, näiteks mida teha, kui vett või elektrit ei ole ja side on puudulik. Lisaks saaks kursustel teadmisi esmaabi andmise, liikluse reguleerimise, ajutiste sildade ehitamise, teetõkete rajamise, sidepidamise, infosõjas vastupropaganda tegemise ja paljude muude oskuste osas, mis kriisiolukorras võivad olulisteks ning väga vajatavateks osutuda.

Riigikaitsekursuste järel võiksid moodustuda tegutsemiseks valmis vabatahtlike rühmad, kus inimesed on omavahel tuttavad, teavad täpselt oma rolli sõjasituatsioonis kaaslastega ühes rühmas osaledes ja tunnevad ennast seeläbi Eesti kaitsmisesse kaasatuna. Need meeskonnad, kuuludes siis sõltuvalt spetsiifikast kas Kaitseliidu, päästeteenistuse või politsei vastavasse reservi, oleks reaalne panus meie rahvusliku julgeoleku kindlustamisse. See omakorda tähendab, et tõuseb ka inimeste arv, kes relvastatud konflikti puhkemisel ei lahku Eestist ega sattu peataolekusse, vaid vastupidi ¬– täidavad vägagi olulist rolli ja aitavad viia konfliktilahenduse võiduka lõpuni.

Lühiajaliste kursuste eesmärk on kindlasti kaasata ka rohkem naisi Eesti riigikaitsesse. Naised, kes soovivad sõja- või ka muus raskes kriisiolukorras riiki aidata, kuid ei soovi ajateenistust läbida ega kaitseliitu kuuluda, on kindlasti üheks oluliseks sihtgrupiks. Samuti on paljudele üllatav, kui suur on meil inimeste arv, kes ühel või teisel tervislikul põhjusel pole saanud läbida ei ajateenistust ega kuulu Kaitseliitu, kuid samas sooviksid olla osa aktiivsest ühiskonnast ja anda oma panus meie riigi kaitsesse.

Riigikaitsekursuseid on võimalik korraldada suviti või ka lihtsalt sobival ajal. Vajadusel oleks kasutada Kaitseväe, Kaitseliidu ja sisejulgeolekuametkondade taristu ning inimesed. Paralleelselt võivad toimuda erinevate rühmade ettevalmistuskursused. Inimesed võivad ise valida suunitluse (kas korrakaitse (kus relvaõppel suurem osakaal), meditsiini, logistika, side, toitlustamise või muu rühma). Iga kolme aasta järel saab see sama meeskond neljaks päevaks kokku ja kordab oma teadmised üle.

Mõtet üldrahvalike riigikaitsekursuste rakendamiseks toetavad juba 15 aastat väga edukalt toimunud kõrgemad riigikaitsekursused. Eeskuju võeti Soomest, kus analoogseid kursusi on korraldatud juba 1961. aastast. Soome ja Eesti vahelise riigikaitselise koostöö nn Viro projekti raames korraldati soomlaste abiga aastatel 1998 ja 1999 pilootkursused Helsingis ja Tallinnas.
Kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – toimuvad kursused on tänaseks läbinud juba 1300 inimest, kes kuuluvad Eestis otsustajate ja ühiskonnaelu mõjutajate hulka.

Kõrgemate riigikaitsekursuste eesmärk on olnud tutvustada poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, kohalikele omavalitsustegelastele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning läbi kõigi nende kogu ühiskonnale Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust; suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigi kaitse valdkonnas. Selle projektiga jätkatakse.

Nüüd on aeg, et iga Eesti inimene saaks selgeks oma osa meie riigi kaitsevõime mosaiigis, mis ohu korral peab ühtse terasest kilbina meie vabadust hoidma. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehena on mul olnud meeldiv võimalus mitmel mandril kuulda, et Eesti kutselised sõjaväelased on liitlaste hulgas väga hinnatud. Nüüd usun, et lähiaastatel suudame üles ehitada sarnase üldrahvaliku riigikaitsevõrgustiku nagu Iisraelis või Šveitsis, sellise, mida saab samamoodi liigitada maailma parimate hulka. Eesti vabadus on seda väärt.