Martin Hallik: Kuidas valida ülikooli?
Lisaks õige eriala valimisele tuleb järele mõelda ka selle üle, millises ülikoolis õppida. Ülikooli saab hinnata mitme faktori järgi, millest esimene on nähtavus ja tähtsus maailmas ning teine suhtevõrgustik, mille tudeng sellest ülikoolist saab.
Me ei oska öelda täpselt, millised uued ametid ja erialad sünnivad 10 aasta pärast tööturul, kuid on täiesti kindel, et uus teadmine sünnib erinevate erialade piiridel. Juba täna vajatakse üha rohkem neid inimesi, kes suudavad kombineerida mitut eriala – näiteks infotehnoloogiat ja bioloogiat või õigusteadust ja majandust. Mida suurema haardega on ülikool, seda lihtsam on erinevate erialade kombinatsioone moodustada.
Kartus, et kõrgharidusreformi järel ei jätku piisavalt õppekohti, ei ole põhjendatud. Võrreldes eelmise aastaga on tasuta kohti oluliselt rohkem kõikides avalik-õiguslikes ülikoolides. Võib täie kindlusega väita, et igas vanuses motiveeritud õppijad leiavad ülikoolis oma koha.
Ükskõik millisesse ülikooli on tulevasel tudengil plaanis astuda, tasub teada, milline on selle ülikooli tase maailma ülikoolide edetabelites ning milline on konkreetse eriala tugevus teaduslikus plaanis. Eriala tugevuse selgitamine näiteks loodus- ja täppisteaduste vallas on lihtne - tuleb teada saada, kui palju selle eriala professoritest kuulub oma erialal maailma parimate hulka.
Kindlasti on oluline ka see, kui palju kaasatakse tudengeid uute ja huvitavate teadus- ja rakendusprojektide tegemisse. Äsja kosmosesse lennutatud ESTCube-1 satelliidi tegemise juures mängisid keskset rolli just tudengid. Tänastel sisseastujatel võib olla suurepärane võimalus olla kaasatud ESTCube-2 tegemisse.
Iga tudengi jaoks on ülimalt oluline käia semester või paar mõnes väga heas välismaa ülikoolis õppimas. Samas ei pruugi kõik säravate nimede taga peituvad välisülikoolid alati tasemel olla. Partnerülikoolide valik näitab nii seda, kuidas Eestis asuv ülikool positsioneerib ennast, kui ka seda, millisena seda ülikooli maailmas hinnatakse. Seejuures peetakse teravalt silmas, et partnerite õppekvaliteet oleks kõrgel tasemel.
Eesti ülikoolide üldiseks probleemiks on stipendiumite vähesus nii Eesti kui ka välisüliõpilaste jaoks. See on aspekt, mis viib paljusid gümnaasiumilõpetajaid välismaale ning raskendab parimate välistudengite tulekut Eestisse. Ilmselgelt ei suuda ükski ülikool oma või annetajate vahenditest pakkuda piisavat arvu stipendiume ja siin jääb kandev roll ikkagi riigile, mille võimuses on muuta stipendiumisüsteem tervikuna selliseks, mis soosib nii Eesti kui ka välisüliõpilaste õppimist Eesti ülikoolides.
Kindlasti on tudengi jaoks oluline ka see, milline on selles linnas tudengielu, kuhu ta õppima asub. Kas tudengid moodustavad selles linnas piisavalt suure massi, et neid tõesti väärtustatakse ja võetakse arvesse? Millised on võimalused valida erinevate tudengiorganisatsioonide vahel? Sest just tudengiorganisatsioonides osaledes saavad noored palju huvitavaid tutvusi ühiskondlikult aktiivsete inimeste hulgas ning samuti terve rea täiendavaid oskusi, mida ülikool enamasti ei anna.
