Mart Riikoja: Luik, haug ja vähk ümber "Meie Kiku" dopinguproovi
Luigeks nimetaksin ma antud loos psühholoog Atali Stahlmani, kes „ ütles TV3-le, et Kristina Šmigun-Vähi reaktsioonid on olnud kahtlusi äratavad, kuna tal pole veel põhjust nii tugevalt ennast kaitsta."
Ivan Krõlov kirjeldab oma valmis Luige tegevust nii: „Luik tahab pilvi lennata...". Ja kuna tsiteeritud psühholoogi ekspertarvamus - mulle vähemalt tundub nii - on kahe jalaga maapinnast üsna kõrgel hõljuv, siis võrdleksingi selle arvamuse avaldajat luigega.
Miks? Esiteks ei ole nimetatud psühholoog nähtavasti lugenud raamatut „Kristiina" (autorid Kristiina Šmigun-Vähi ja Jaan Martinson). Selles raamatus on kenasti ja põhjalikult kirjeldatud olukorda, mis juhtus pärast seda, kui 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks.
Ja kuigi tegu oli A-prooviga, mille tulemused ei kuulu avalikustamisele, lekkis see sõnum „heade inimeste" abil üsna pea. Kes olid need „head inimesed", ei ole siinkohal oluline. Mis sellele lekkele järgnes, võiks psühholoog Atali Stahlmanile meedia vahendusel mõnevõrra tuttav olla. Aga ilmselt ei ole psühholoogi puhul tegemist ka suurema meediatarbijaga. Sest muidu ta teaks, et B-proov osutus puhtaks ja oleks märganud ka Kristiina mitmel puhul - viimati 6. veebruari AK spordiuudistes - välja öeldud kurba tõdemust, et toona teda sopaga ülevalanutest ei ole tänini suutnud selle eest vabandust paluda.
Kui psühholoog seda taustainfot tunneks, siis ta ilmselt korrigeeriks oma seisukohti.
Krõlov: „Havi kisub vette." Haugiks nimetaksin ma taas meie ajakirjandust. Oma allikaid paljastamata võin kinnitada, et 6. veebruaril oli vähemalt kahel väljaandel informatsioon, et vene meediast pärinev info puudutas Kristiina Šmigun-Vähit. Ja „pommuudised" olid kohe-kohe ilmumas. Tonaalsus oleks olnud teadagi, milline...
Aga ka need kanalid, kus nimedega alles spekuleeriti, andsid kõmulise uudise kommenteerimiseks rahva hääle vaimuhiiglastele nii raadioeetris kui veebiruumides. Ja eks samasse ritta kuulu ka seda juttu ajendanud psühholoogi „ekspertarvamus".
Ma ei tea, kas Kristiina on palganud endale suhtekorraldaja, kas mõni selle ala inimene on talle heast südamest lihtsalt nõu andnud või on ta ise aastate jooksul selles vallas piisavalt head käsitööoskused omandanud. Kuid tema 6. veebruaril laiali saadetud avaldus on otsekui kommunikatsiooniõpikust maha kirjutatud: kui on juhtunud mingi jama, siis anna sellest ise esimesena teada!
Šmiguni varasemast jamast võiksid meie väljaanded mõndagi õppida. Näiteks seda, et alati ei pruugi kommentaariume avatuks jätta, kui teema veel „tundlik" on. Anname „kondi rahvale järada" alles siis, kui B-proovi tõde selgeks on saanud!
Aga kes on siis vähk? Krõlov: „Vähk ronib tagurpidi." Ja tagurpidi ronib minu meelest see seltskond, kes tegeleb meil spordi juhtimisega ühelt poolt ja dopinguasjadega teiselt poolt. Nende tegelaste omavahelised suhted näikse mitte lihtsalt sassis, vaid väga sassis olevat. Üks tark ütleb, et teine tark ei tohiks sinna või tänna tsunfti kuuluda, teine jälle siunab seda esimest, ja siis veel kolmas ja neljas oma absoluutse tõega...
Spordikauge inimesena ei tea mina enam, kelle juttu tõsiselt võtta, kes on kuri fanaatik ja kes süüta, kes süüdi. See valdkond on minu kui kõrvaltvaataja jaoks ikka väga sogane vesi. Ja selle tulemust võib lugeda Postimehest pealkirja „Suusatajate suurtoetajate kannatus katkemas" alt. Kurb!
Aga nagu ma aru saan, seisab see pissipurk praegu veel seal seitsme maa ja mere taga hästi valvatud laboratooriumis ja ootab avamist. Et siis kurjad dopingukütid ühelt ja "Meie Kiku" abimehed teiselt poolt selgeks teeksid, mis seal purgis õigupoolest on ja mida pole. Jään põnevusega "eksperthinnangut" ootama!
Luik, haug ja vähk
Ivan Krõlov
Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,
siis nendel kuidagi ei vea
ja rist ning viletsus on nende ettevõte.
Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,
mis koos nad ühistööle viis,
et koormat vedada ja selleks siis
nad kohe kolmekesi rakendusid ette.
Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:
Luik tahab pilvi lennata,
Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.
Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,
kuid koorem praegugi on koha peal.
