Markus Larkovirta: Kuidas Soomes valimisrahaga sahkerdatakse
Nii on ühe saadikukoha väärtus igale erakonnale 180 000 eurot aastas. Erakonnad ja valimistel valituks osutunud kandidaadid peavad andma riigikontrollile ja justiitsministeeriumile aru oma valimiskampaaniate kuludest ja tuludest. Üle 1500 euro toetuste puhul tuleb nimetada toetuse andja. Parteid peavad edastama Riigikontrollile vastavad andmed ka valimiste vahele jäävatel aastatel.
Riigieelarve väliste toetuste läbipaistvust täpsustati lõppeval parlamendiperioodil. Samuti keelati erakondadel kalendriaasta jooksul ühelt ja samalt toetajalt rohkem kui 30 000 eurot vastu võtta.
Piirangute ajendiks oli rahaskandaal seoses 2007. aasta parlamendi valimistega.
Läbipaistvuse puudujääkidele juhtis aastal 2007 tähelepanu Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane organ Greco, kelle hinnangul polnud rahastamise järelevalve päris sõltumatu. Riiklikul tasandil tegeles järelevalvega üksnes justiitsministeerium ja kohalikul tasandil poliitikutest koosnevad valimiskomisjonid. Nii olid parteide valvajad parteidest otseses sõltuvuses.
Aastal 2008 plahvatas skandaal täies mahus avalikuse ette, kuna sai teatavaks, et tipptaseme poliitikuid oli ohtralt toetanud mõjukate ärimeeste asutatud ühendus Arenevate Maakondade Soome. Toetusi oli antud kogusummas 406 000 eurot, ent saadikute aruannetes kajastus sellest
kõigest 350 000 eurot. Parlamendi keskfraktsiooni esimees Timo Kalli isegi avalikult uhkustas, et rikkus seadust meelega, kuna aruandest kõrvale hiilimise eest polnud karistust ette nähtud.
Peale Keskpartei oli suurusjärgus 2000 — 20 000 euro toetuseid antud veel Koonderakonna, sotsiaaldemokraatide ja Rootsi Rahvapartei silmapaistvatele poliitikutele. Nii mõnigi poliitik täiendas oma aruannet takkajärgi ja osa teatis koguni, et kavatseb saadud toetuse tagastada. On muidugi võimalik, et hilised süümepiinad tekisid puhtsüdamliku kahetsemise või mäluvärskenduse teel, kuid ei saa ka välistada, et ilma avalikuse tähelepanuta oleks kogu asi vaikselt ära unustatud.
Veel segasemad on Keskparteile lähedase Noorsoosihtasutuse poliitraha laiali jagamise asjaolud, mida puudutav kriminaaluuring on sellel nädalal prokuratuurile edastatud. Üldkasuliku sihtasutuse põhitegevuseks on kinnisvara ehitamine ja haldamine ning põhieesmärgiks soodsate
üürikorterite pakkumine noortele. Sihtasutus tegutseb maksuvabalt ja selle peamisteks rahastajateks on hasartmänguautomaatide monopoli omav avalik-õiguslik rahaautomaadiühing ning riiklik elamufond VAR.
Sisuliselt riigi ja noorte üürnike rahast elav sihtasutus on mitme aasta vältel heldekäeliselt toetanud mitmeid Keskpartei poliitikuid nii otseselt kui erinevate parteile lähedaste ühenduste kaudu. Väidetavalt on toetuseid ka vahendatud suurtelt ehitusfirmadelt poliitikutele. Samuti on sihtasutus lahkelt kostitanud Tallinnas Rahaautomaadiühingu endist juhatuse esimeest ja Keskpartei rahvasaadikut Jukka Vihriälät, kes on mitmel korral käinud sihtasutuse kulul Niitväljal golfi mängimas.
Süüteo kahtluse alla on sattunud terve rida endiseid ja praeguseid sihtasutuse juhatuse liikmeid ja tegevjuhte, keda kahtlustatakse muu hulgas altkäemaksu andmises ja usalduspositsiooni kuritarvitamises. Mitme ametkonna hinnangul on poliitikute valimiskampaaniate toetamine
vastuolus nii seaduse kui ka sihtasutuse enese põhikirjaga. Ükski kahtlustatavatest end milleski seadusevastases siiski süüdi ei tunnista.
Omaette süüteomenetlus käib endise peaministri Matti Vanhase vastu, kes ei tagandanud end valitsuse istungitel Rahaautomaadiühingu toetuste üle otsustamiselt, ehkki on Noorsoosihtasutuselt väidetavalt peale 20.000 euro eest toetuseid saanud. Mäletatavasti pani Vanhanen eelmisel aastal peaministriameti maha ja astus ka parlamendisaadiku kohalt tagasi. Enda sõnul lahkus ta poliitikast tervislikel põhjustel ja ongi oma praegusel töökohal pereettevõtete ühenduse juhina paaril korral jalaoperatsiooni tõttu haiguslehel viibinud. Üldise elukogemuse alusel siiski ei välistaks, et lahkumisotsusele on kaasa aitanud teadmine eelseisvast kriminaaluuringust.
Ehkki raskeimad kahtlused ja suurimad skandaalid puudutavad praeguse valitsuse juhtivparteid, pole ükski suurimatest erakondadest oma rahastamise läbipaistvuse ja päritolu suhtes eesrindlik. On üldteada asi, et Koonderakonda toetavad ettevõted ning sotsiaaldemokraate ja
Vasakliitu ametiühingud. Rootsi Rahvapartei pole ka väga vaene tänu rootsikeelse kapitali erinevate sihtasutuste toetustele.
Osal süüdistuste sihtmärgiks sattunud poliitikutest on raske aduda, et oleksid midagi valesti teinud, ammugi et seadust rikkunud. Nii on tehtud alati ja see on “maa tava”, kaitstakse ennast kurikuulsa soome väljendiga. Niisugune ringkaitse paraku kedagi vastutamast ei vabasta
kui seadusevastseid tegusid tuvastatakse.
Selles on poliitikutel küll õigus, et Soomes on läbi aegade poliitrahaga sahkerdatud, kui mitte lauskriminaalsel siis ikka vähemalt moraalselt taunitaval kombel. Ega ma ise ka selle üle uhke ei ole, kuidas Helsingi Noorsookomisjonis 1970ndatel noorteühenduste toetuste üle otsustati.
Olin komisjoni aseesimees ja mitmel korral oli toetuste jaotamist ettevalmistav alamkomisjon minu juhitud.
Kui arvestada, et komisjoni üheksast liikmest üheksa esindas vastavalt linnavolikogu jõujoontele parteide noorteühendusi, pole imestada midagi, et nendele anti linnaeelarvest tunduvalt rohkem toetust kui apoliitilistele ühendustele. Tookord polnud niisugune omade eelistamine isegi seadusega vastuolus, kuna sinna oli sissekirjutatud komisjonile lausa kohustus hinnata taotlejate noorsoopoliitilist tähtsust”. Ime siis, et poliitnoorte ühendused lõviosa linnarahast omavahel jagasid.
Juriidiliselt oli kõik korrektne, maa tavaga kooskõlas samuti.
Seaduseid on aastakümnete vältel läbipaistvuse suunas täpsustatud, aga kuni viimaste aastateni tundub “maa tava” olevat endiseks jäänud. Kahjuks on nii mõnelgi vana kooli poliitikul ilmselt tähelepanuta jäänud, et rahva õiglustunne on poliitikute omast kiiremini arenenud. Kui rahvas ja poliitikud on eriarvamusel selles, mis on õige, mis vale, tuleb vast poliitikuid vahetada, sest rahvas on see, kes ta on ja teda välja vahetada ei saa.
Pealegi on rahvas kõrgeima võimu kandja, mitte poliitikud. Soomeski on valimisteni loetud nädalad jäänud.
