Ilmselt ei ole Holsmer jõudnud läbi lugeda abipaketti puudutavat eelnõud, kus on mustvalgel kirjas, et pakett näeb ette nii linnavalitsuse poolt juba käivitatud ja end praktikas õigustanud meetmete lisamist ning edasiarendamist kui ka täiesti uute abinõude rakendamist.

Samuti jääb arusaamatuks opositsioonipoliitiku ütlus, et „Reformierakond peab õigeks paketis nimetatud tegevuste rahastamist, kuid selle kõige jaoks ei ole tarvis eraldi paberit. Ma pean olulisemaks sisu kui läikivat vormi.“ Ometi oli just Holsmer see linnavolinik, kes saatis linnapeale alles paar kuud tagasi kirja seoses tuleva aasta linnaeelarvega ning milles soovis linnapealt lahtikirjutatud Tallinna järgmise aasta eelarvet.

Linnavolinik pidanuks ju toona väga hästi mõistma linnavalitsust ja eelnõu koostajat — läikivast vormist olulisem on sisu… Liiati võib oletada, et paarikümneleheline eelnõu olnuks opositioonipoliitikule ehk liiga mahukas materjal (abipaketi eelnõu on vaevalt 20 lehekülge).

Küll tuleb nõustuda aga Holsmeri tõdemusega, et sotsiaalministeerium ja töötukassa tegelevad igapäevaselt töötuse probleemiga. Just nimelt tegelevad. Vähemalt näiliselt.

Ometi näitab statistika, et järjepidevalt kasvab registreerimata töötute ehk mitteaktiivsete ja heitunute arv. Alates selle aasta aprillist on Töötukassa Tallinna osakonnas igas kuus arvelt maha võetud üle 3000 registreeritud töötu, kellest ainult pooled on endale töö leidnud. Ülejäänud on lihtsalt registrist välja langenud.

Samas on iga kuu registreeritud üle 2000 uue töötu. Kuna tööhõive märgatavat kasvu majanduseksperdid lähiaastateks ei ennusta ning riigi pakutud napid lahendused tööhõive suurendamiseks ei ole (olnud) piisavad, tulebki omavalitsustel (sh Tallinnal) reaalseid meetmeid rakendada.

Nii jätkabki pealinn abipaketi meetmete ellu viimisega. Seda enam, et linna esimene abipakett on andnud reaalseid tulemusi — linna ettevõtetes ja allasutustes loodud sotsiaalsetel töökohtadel on tööd saanud ligi 1100 töötut, eraettevõtetes on toetuse abil tööle võetud ligikaudu 300 töötut, uusi töökohti on põhivara soetuste toetuse abil loodud ligikaudu 200 ja ligi 1400 töötut on leidnud ajutist rakendust.

Kui Holsmer loetleb üles oma parteikaaslase „töövõite“, siis kahetsusväärselt ei kajastu need positiivsed arvnäitajad kuidagi elanike heaolus. Veel vähem majanduslikus kindlustundes või perekondade toimetulekus. Ainuüksi Tallinnas on kahe aastaga tööpuuduse tagajärjel kasvanud toimetulekutoetuste saajate arv seitsmekordselt! Kui 2008. aasta septembris oli toimetulekutoetuse saajaid 505, siis 2010. aasta septembris juba 3600.

Erinevalt riigi eelarvepoliitikast soovib linnavalitsus oma eelarve kaudu suunata täiendavaid vahendeid sotsiaalseks hõiveks, tööotsijate põhjalikumaks nõustamiseks, uute töökohtade loomiseks ja ettevõtluse tugevdamiseks.

Nagu öeldakse — parem varblane peos, kui tuvi katusel!