Samas kirjeldas IRLi poliitikasekretär ka võitlust tööpuudusega ja teavitas, et riik on sel ja eelmisel aastal toetanud investeeringuid Eesti ettevõtete tehnoloogia kaasajastamisse 711 miljoni krooniga ning Eesti firmade tootearendust ja eksporditurundust toetati mullu poole miljardiga. „Ettevõtluse tugipakett hoidis ära paljude toimiva ärimudeliga, kuid rahastamisraskustesse sattunud ettevõtete pankrotistumise ja aitas säilitada töökohti,“ ütles Tsahkna. Selles kontekstis rääkis Tsahkna töökohtade säilitamisest, ent mitte uute töökohtade loomisest, mistõttu jääbki õhku küsimus — kuhu on riik (tegelikult küll peamiselt EL struktuurivahendeid kasutades) loonud vähemalt 50 000 uut töökohta?

Statistikaameti tööturu-uuring näitas tänavu pärast ligi kaheaastast tõusu esmakordselt langust ning teises kvartalis vähenes töötus Eestis 18,6 protsendile. Töötute hinnanguline arv oli teises kvartalis 127 700 — võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga, mil töötuid oli 106 700 ja töötuse määr 13,5 protsenti, on töötus tänavu ikkagi ju 21 000 inimese võrra kasvanud. Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu teises kvartalis 558 800, mis on 21 700 võrra vähem kui eelmise aasta lõpus. Seejuures tuleb arvestada, et statistikaameti andmeil on just teisele kvartalile iseloomulike hõive kasv hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu.

Vaadates eelnevaid näitajaid, ei ole seega põhjust liigseks rõõmustamiseks. Ka Haigekassa arvepidamine ei kinnita Tsahkna sõnu. 2009. aasta 31. detsembri seisuga oli kindlustatuid (ehk sisuliselt siis hõivatuid) 587 254, juunikuu viimasel päeval 2010 oli neid 572 444. Tulemus on ligi 15 000 võrra vähem (tööandja poolt) kindlustatuid.

Ekspordi hüppelise kasvu kui tööhõive suurendaja osas annab skeptitsismile alust augusti esimesel poolel statistikaameti poolt avaldatud teade, et Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas selle aasta teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5 protsenti. Eelkõige kasvas SKT sel perioodil just tööstussektori ekspordi toel. Sisuliselt on tegu elektrituru avanemise järgse elektri müügiga välisturgudel. Olgu öeldud, et viimati kasvas SKT 2007. aasta IV kvartalis.

Siinkohal tuleb nõustuda ettevõtja Jaan Õmbluse arvamusega — meie majandusmudel toimib hetkel põhimõttel, et müüme välja tooraine (põlevkivi) baasil valminud elektri ja teeme ekspordiks odavaid allhankeid ja juhutöid. Samas aga enda sisemajandus aga kärbub ja taandareneb.

Nagu öeldakse, ära hõiska enne õhtut. Kui Margus Tsahkna loetles kolm sisulist näitajat, mis sel aastal Eesti majanduses on paranenud — eksport ja tööstustoodang kasvanud ning tööpuudus vähenenud — siis tuleb tõdeda, et tegemist on näilise ja ajutise nähtusega, et mitte öelda mulliga, mis võib iga hetk puruneda. Paraku ei ole loodud täiendavaid ja uusi töökohti või investeeritud suuremalt tööstuse ja ettevõtete arengusse. Rääkimata seeläbi tekkiva elanike kindlustunde tagamisest, ammugi heaolust.