LUGEJAD: Umbjoove kiiruskaamera fotole ei jää
Paljud arvasid, et kiiruskaamerad rahustavad liiklust ainult kaamerate läheduses. Mujal kihutatakse ikka samamodi edasi.
“Seal kus kaamerad on, seal kindlasti rahustavad. Mujal pole kindel. Eestlane sõidab õige kiirusega vaid siis, kui politseinikku on näha. Mõned sõidavad kogu aeg,” kirjutab jo.
“Kaamerad kindlasti mõjuvad positiivselt nendes kohtades, kus nad on. Aga kui kaamera vaateväli lõpeb, siis antakse nii palju minna, kui kannatab, et tekkinud kolonnist välja saada,” kirjutab Rein. “Kolonni põhjustavad autojuhid kartusega trahvi saada. Kui spidokas näitab niigi ca 10 kilomeetrit aeglasemat kiirust, kui on tegelik sõidukiirus ja kui märgatakse kaamerat, siis veel igaks juhuks pidurdatakse, siis ongi kiiruseks ca 75 km/h, millega siis venitakse määramatu aeg. Üldiselt võib juhtuda, et sellised ülereageerijad põhjustavad hiljem mõne palju suurema kiiruseületamise, kui ilma kaamerata oleks liigeldud umbes 97-105 km/h.”
Samuti arvavad Delfi lugejad, et kaamerad tekitavad liiklusohtlikke olukordi, sest paljud juhid hakkavad kaamerate juures oluliselt kiirust vähendama.
“Tekitavad hoopis mõttetult möödasõite. Kaamera juures võetakse kiirus liialt madalaks ja pärast kaamerat asutakse mööda sõitma. Kaamera lubatud kiiruse eksimusmäär on liialt väike, ei tea ju oma spidomeetri täpsust, ja nii vähendatakse kiirust 70 peale, mis takistab liiklust ja tekitab möödasõite ja rahustamise asemel närvilisust,” kirjutab ei, ei.
kaameliila kirjutab aga järgmist: “Eriti hästi “rahustavad” kaameraputkad ja politseiautod neid, kes niigi pidevalt lubatust 5 km/h aeglasemalt kulgevad ja selles paigas IGAKS JUHUKS veel paarkümmend pügalat alla lasevad. Mulle on ikka alati mõistatuseks isendid, kes liiklevad oma tagumiku all olevat sõidukit absoluutselt tundmata (spido näiduvea suuruse teadmine on elementaarne) ja tunnetamata. Kuidas nad üldse saavad ja julgevad sellise olematu tasemega liiklusse minna?”
hehh ei usu, et kiiruskaamerad liiklust rahustavad, sest möödasõitudel peab hakkama nüüd pingsalt jälgima, et kaamera ette ei jääks:
“Kui ma ikka tahan normaalselt sõita, siis nüüd pean hakkama lisaks möödasõiduvõimaluste otsimisele vahtima ka liikluskaamera kaugust, et jõuaksin õigel ajal oma ritta tagasi rivistuda ja kiiruse alla tõmmata. Möödasõit on manööver, mida on kõige ohutum teha hea nähtavusega piirkonnas ja võimalikult kiiresti. Sageli tähendab see kiiruseületamist. Käige põrgu oma jutuga, et möödasõit pole kohustuslik! Mingi konservikarbi taga, kes pidevalt pidurdab ja kiirendab vaheldumisi, on palju ohtlikum sõita, sest tema liigutused on ettearvamatud.”
bmw525 arvab aga, et pildistama peaks ka rekkaronge, kes pikivahet hoida ei oska. “Pildistada võiks ka neid, kes 90 alas 80-ga kulgevad ja neid rekkaronge, mis pikivahet ei hoia. See pole ju normaalne, kui 3-4 veoautot minimaalse pikivahega liiklust pidurdavad. Saksamaal ei lubata isegi kiirteel sedasi üksteise perses sõita, meil aga laseb föönimees need rongid lõbusalt kahe silma vahelt läbi ja mängib teeääres tola edasi.”
Bussijuht arvab aga, et kiiruskaamerad muudavad liikluse veel hullemaks, sest tavapatrulle siis ju enam maanteel ei kohta. “Iga loll teab, et kiiruskaamerate korral politseipatrulle ei ole ja seal saab sõita lubadeta, purjus peaga, ilma kindlustuse ja ülevaatuseta, ilma turvavööta ja kasvõi kümnekesi sõiduautos — peaasi et kiirust ei ületa. Kui enne vend ei julenud Tallinnast Tartusse purjus peaga sõita, sest patrulle oli sajal juhul teel, siis nüüd julgeb ta seda kas või koomas teha — peaasi et kiirust ei ületa — no ja kui ületabki, siis trahv tuleb ju ainult kiiruse eest, mitte joobes ja puudulike dokumentidega sõidu eest.”
