Ann ei julge üldse kusagil jala käia, sest teda on päise päeva ajal röövitud. “Sõidan alati autoga uksest ukseni. Mind on kunagi keset kena päeva, rahvarohkes kohas Mustamäe majade vahel röövitud. Keegi appi ei tulnud ning peale seda ma kardan kõike ja kõiki.”

“Ma ei julge üldse kuskil pimedas üksi liikuda, mõni meesterahvas peab ikka saatjaks olema, muidu ei astu üldse välja!” kirjutas mk.

A kirjutab, et tema igapäevane marsruut tööle kulgeb mööda neid teid, kus toimusid rünnakud. “Kui varem käisin pea püsti siht silme ees, siis nüüd teeb iga vastu tulev inimene või krabin mind valvsaks ning võtan teadlikult kaitsepoosi. Aga ega kaitsetu naisterahvas paljaste kätega kurika või kangi vastu saa.”

Deiniel peab kõige ohtlikumaks piirkonnaks Kadriorgu ja väldib valgustamata inimtühje tänavaid, kus pole asutusi või on urkabaarid.

Veel toodi esile selliseid piirkondi nagu Balti jaam, Lepistiku park, Nõmme ja Mustamäe vaheline park ning vanalinn.

“Ilusatel suveõhtutel, kui lastega tahta välja minna, siis on Stroomi rand ja pargid muukeelseid, joobes ja prügi laiali loopivaid kodanikke täis ja lastega pole kuhugi minna. Mupo peaks sellistega tegelema, et ka põlisrahvas saaks õhtuti perega rannas käia!” on kv nördinud.

Talle vastab aga to kv: “Ära ole nii pips. Jumalast rahul Stroomi ranna piirkonna, eriti uue promenaadiga. Või tead, koli parem Viimsisse.”

ref kirjutab, et tema arvates on kõige ohtlikumad ööklubide ümbrused. “Reegel on ikka selline, et kui tahad peksa saada, siis mine ööklubisse ja tunne ennast seal hästi. Või kui klubisse minna ei taha, siis käi öösel paar korda klubi ukse eest läbi ja sind võetake ette. Mujal võid igal ajal julgelt käia, sest rünnaku ohvriks langemise võimalus on kaduvväike.”

Khm kirjeldab aga pikemalt Nõmme ja Mustamäe vahelises pargis toimuvat: “Seal on suviti noorte joodikute kambad, on asotsiaalide kogunemised, on suured koerad vabalt jooksmas ja inimesi tülitamas. Aga kõige tipuks oli eelmisel suvel üks vanem pikemat kasvu mees treenimas 2-3 poissi odaviskes. Ja viskasid nad oma odasid üle pargi kõnnitee, kus jalutasid inimesed. Ma siis ütlesin mehele, et siin käivad inimesed ja sõidavad ratastega lapsed, et leidku trenniks turvaline koht ja piiraku see ümber. Selle peale hakkas too mees mind ähvardama, et kas tahan ise pihta saada jne. Ja seda kõike oma spordipoiste kuuldes.”

“Mul oli kahju poistest, keda maast madalast lurjusteks vormitakse, kuigi nemad vististi tulid sporti õppima, mitte kurjust ja alatust,” jätkas Khm. “Ma polnud kitsi, helistasin mupole. Aga võta näpust, neil polnud aega tulla, ütlesid, et hiljem. Pärast sain mööduvatelt kohalikelt teada, et too vanamees tegi seda tapatrenni metsa all kogu aeg, aga varem toimus see kõnniteedest eemal. Nõndamoodi siis. Pargis inimeste keskel loobitakse odasid.”