Loit Linnupõld: Tallink pensionifondide puksiiriks?
Reaalsuse ja majanduslike kaalutlustega on siin vähe pistmist. Ometi on meil otsesed ja selged ootused, kui teemaks tõuseb isikliku pensionivara investeerimine. Kui suur osa munadest võiks olla paigutatud ühte ja samasse korvi, näiteks Eesti majandusse, ei sõltu mitte ainult ootustest, vaid ka võimalustest. Täna need kõige paremini kokku ei kõla.
Väikeinvestor saab teleka
Eesti majandust tunneme teistest paremini, seega võiks siia olla paigutatud ehk mõnikümmend protsenti pensionifondide varadest, nii võimaliku riigivõla kui ka kohalike ettevõtete aktsiakapitali kaudu. See on märkimisväärselt suurem osakaal kui Eesti suurus maailma majanduses, ehkki koduturu eelistamine on ka mujal üsna tavaline. Teadusuuringud koduturu eelistamist ei toeta, sest paremat tootlust see siiani taganud ei ole. Ise eelistaksin investeerida otse kasvuks kapitali vajavatesse ettevõtetesse, mitte osta olemasolevaid aktsiaid börsi vahendusel praegustelt omanikelt. Osaluste ümberjaotamine ei loo uut väärtust, sest niimoodi investeeritud raha tegelikult ettevõttesse ei jõua. Parimal juhul aitab selline investeerimine toetada sisetarbimist, kui aktsiad pensionifondidele müünud erainvestor endale uue televiisori või auto ostab.
Eestis puudub võlakirjakultuur
Tänase seisuga on Swedbank investeerinud Eesti ettevõtetesse umbes 35 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 6% meie valitsetavate pensionifondide varadest. Tõsi, see jääb eelnimetatud paarikümnest protsendist allapoole. Ehkki me ei käsitle Eestit üldiselt eraldi investeerimispiirkonnana, vaid vaatame seda osana Ida-Euroopast, võiks Eesti kui koduturu osakaal pensionifondide aktsiainvesteeringutes meie arvates ollagi suurusjärgus 5–10%. See jaguneks noteeritud ettevõtete ja erakapitaliinvesteeringute vahel. Lisanduda võiks Eesti riigi ja infrastruktuuriettevõtete kõrge investeerimisreitinguga võlakirjasid 10–15% ulatuses fondide koguvaradest. Samuti on pensionifondide investeerimisportfellis kindel koht kohalikul kinnisvaral.
Aktsiate, erakapitaliinvesteeringute ja kinnisvaraga on asjad selged, võlakirjadega seotud mõtte realiseerimine aga eeldab vastavaid võimalusi. Lätis ja Leedus näiteks on olemas toimiv riigivõlakirjade turg. Swedbanki Läti pensionifondid on paigutanud Lätti 40–60% pensionifondide varadest, Swedbanki Leedu pensionifondide koguvaradest on Leetu paigutatud 20–60%. Oluline on mõista, et Eestisse investeerimise vähese soovi taga ei ole mitte “Skandinaavia” pankade soovimatus, vaid sobilike investeerimisobjektide puudumine ning mõistliku hajutamise põhimõte.
Fondid suured, börs tilluke
Võttes arvesse tänast emitentide arvu, nende aktsiate likviidsust ja ühingujuhtimise kultuuri(tust), pole meil erilist stiimulit Tallinna börsile investeerida. Lisaks “ei mahuks” Swedbanki pensionfondide raha Eesti turule lihtsalt ära. Tallinna börsi turumaht on 1,4 miljardit eurot. Sellest kolmandiku moodustab Tallink, mille I poolaasta kauplemiskäive oli 16,2 miljonit eurot – ligi viiendik kogu börsi käibest. Meie juhitava Eesti suurima pensionifondi K3 maht on üle 350 miljoni euro. Neid arve kõrvutades mõistame, et K3 positsioon Tallinna börsil ei saa tänaste mahtude juures ületada 1% fondi kogumahust – vastasel korral mõjutaks meie poolt tehtavad tehingud soovimatult palju aktsiahinda ning põhjustaks järjekordse börsimulli tekkimise.
Teine probleem tekiks investeeringutest väljumisega – olematu likviidsusega turul toob väikseimgi müügisoov kaasa aktsiahindade järsu languse ning see jällegi mulli lõhkemise. Samas on üldteada, et inimesed jäävad pensionile ning pensionifondidest väljamaksete tegemist vältida ei õnnestu. Pensionärina sooviks ma oma pensioni saada siiski rahas, mitte Tallinki laevapiletites või Baltika ülikondades.
Börsiettevõtete äraostmine ei saa olla eesmärk
Ütlemata ei saa jätta, et Eesti majandusse investeerimise debatt on käinud ainult pensionivärava all, aga see on väga vildakas vaade. Tegelikult hõlmab siinse majanduse edendamine palju laiemat pilti kui vaid pensionifondide raha paigutamine. Näiteks on Swedbank andnud 2011. aastal Eesti ettevõtetele laenu umbkaudu 1,5 miljardit eurot. Arvestades, et Tallinna börsil vabalt kaubeldavate aktsiate väärtus on laias laastus 1 miljard eurot, oleksime ka kõiki börsiettevõtteid ära ostes toetanud Eesti majandust vähem, kui oleme seda praegu teinud.
Loit Linnupõld on Swedbanki Investeerimisfondide ASi juhatuse esimees
