Teile ei laeku enam minu poolt tulumaksu ega muid makse, kuna ma ei ela enam Tallinnas ega Eestis. Viimase tõttu ei saa te ka teatud protsenti tulumaksust, mis laekub Tallinnale tulenevalt pealinna staatusest kõikidelt Eesti maksumaksjatelt.

Juba eelmisel aastal üritasin vähem Tallinnat toetada. Loobusin ühistranspordi kuukaardi ostmisest seitsmeks kuuks, liikudes jala või rattaga. Linn sai selle aja jooksul üle 1500 krooni vähem raha. Paraku ajas rattaga liikumine tihtipeale vanduma, kuna pidin oma nahal tundma, kui küündimatult linnavalitsuse poolt rattakultuuri “arendatakse”.

Nüüd olete minu maksurahadest 99,99 protsenti ilma. Palju õnne teile! Ilmselgelt hõrenevad linna maksumaksjate read veelgi. Tunnen paljusid, kes eelmisel aastal samamoodi “jalgadega” hääletasid. Põhjus on väga lihtne — maksumaksjad on korduvalt nõudnud makstud raha eest ka vastavat teenust, aga millegipärast huvitab linnavalitsus ainult Tallinna TV ja muu raha laristamine sajal erineval moel.

Miks hõrendati ühistransporti eelnevatel aastatel, kui nüüd tuleb välja, et teil polegi ettekujutust, millal ja kuhu inimesed sõidavad? (Postimees 9.5.2011: “Praeguse ID-piletisüsteemi nõrkus on selles, et ei ole võimalik saada infot sõitjate liikumise kohta ehk kust kuhu inimesed liiguvad,” selgitas Harjo. “Selleks ongi vaja uut e-piletisüsteemi.”) See ju tähendab, et Andres Harjo sulaselgelt valetas kevadel 2009, väites, et linna andmetel on sõidukite täituvus vähenenud (nendele “andmetele” tuginedes kärbiti ühistransporti, põhjendusega, et „pole vaja lasta bussidel tühjalt sõita“).

Leidsin ka ühe artikli 2004. aastast, kus öeldakse, et Tallinnal puudub vajadus kontaktivaba pileti rakendamiseks: ”/…/See tähendab, et Helsingi eeskujul spetsiaalset elektroonilist sõidukaarti ei ole Tallinnas tarvis välja töötada.” Nüüd aga tehakse seda täie hooga ja raske raha eest. 2010. aasta maist pärinevas uudises ütleb linn e-pileti hanke eeldatava maksumuse kohta, et „hanke maht on orienteeruvalt 56 miljonit krooni“. Nüüd aga maksab see enam kui kaks korda rohkem. Kuhu see teine 60 miljonit krooni läheb — Tallinna TV propagandareale?

Miks selline raha laristmine ja valetamine? Miks rikkuda toimivat süsteemi? Milleks sai kulutatud hunnik maksumaksja raha ID-pileti süsteemi loomiseks kui see nüüd prügikasti visatakse? Palun see raha linnaeelarvesse tagasi maksta!

Leian, et transpordiameti juhataja ning abilinnapea Taavi Aas peaks oma ametid maha panema, sest viimastel aastatel on tema eestvedamisel Tallinna ühistranspordi kvaliteeti oluliselt langetatud, hinda aga samal ajal tõstetud. Samuti peaks tagasi astuma see linnavalitsuse ametnik, kes vastutab rattateede arengu eest. Viimastel aastatel on linnapildis näha paraku ainult taandarengut (rattateede kaotamist).

Televisiooni tehke siis, kui muud kohustused on täidetud!!!

Mõned küsimused ja ettepanekud, millele soovin linnavalitsuse avalikku vastust:

1. Kuidas käituda, kui tunnipileti aparaat varastab 2-5, vahel ka rohkem minuteid, trükkides piletile hetke kellajast tagapool oleva aja? Need “erandjuhuhud” on Tallinnas pigem reeglid. Kellele kaevata ja mida teha, kui mupo vahele võtab, sest järgmises transpordivahendis on kell õige? Sellist vargust ei õigusta miski. Kui sõiduajast jääb puudu nendel põhjustel, siis puudub igasugune põhjendus uut piletit kasutada! Niigi on hinna ja kvaliteedi suhe paigast ära!
Millal mupo lõpetab igaveseks peatustevahelised haarangud, mis halvendavad niigi olematut ühistranspordi kvaliteeti? Minge vaadake, kuidas lääne pool inimlik piletikontroll käib!

2. Miks linnavalitsus on aastaid rääkinud ühistranspordi eelisarendamise vajalikkusest, aga teod on risti vastupidised? Uus talongide hinnatõus ja 90 päeva kaardi kaotamine on järjekordsed eredad näited ühistranspordi suretamisest (Helsingis saab kaardi osta kas või üheks aastaks). Hinnatõus 42,20 eurolt (660 krooni) 55,80 euroni (873 krooni) ehk 24 protsenti on ikka üpris märgatav hinnatõus praegustele kvartalikaardi kasutajatele! Hinnatõusu järel tuleb graafikuid tihendada!
Keskerakond reklaamis enne valimisi, et “aitab hinnatõusust!” Mida te õige nüüd ise teete?? Miks te valetasite inimestele?

3. Olen juba väsinud kirjeldamast, milline legendaarne loomavagun on olnud aastaid bussiliin 34A. Pidevalt puupüsti täis ja vahest jäävad isegi reisijad peatusesse, sest lihtsalt ei mahu peale. Tallinna linnavalitsus aga hoiab endiselt, isegi juunis, kui väljas kuumad ilmad, liinil lühikesi busse. Kuidas on võimalik, et aastate jooksul pole sellel liinil mitte midagi paranenud?
Nagu näha, on uus suvine graafik on täpselt sama hõre kui talvinegi. Ilmselgelt puudub transpordiametil ettekujutus reaalsesest elust. Sellele liinile tuleb panna sellise arulageda graafiku korral ainult pikad bussid!

4. Rattateedest. Kohad, kus linnavalitsus on lasknud vanad kõrged äärekivid madalamaks teha, on need endiselt kaks sentimeetrit muust teest kõrgemal. Viimane aeg oleks võtta õppust arenenud rattariikidest, tuues rattateede peale- ja mahasõidud sõidutee tasapinda. Miks nii? Lugege rattateede auditit ja võtke õppust Euroopast.

5. Rattateede joonimise taandarengust. Aastaid tagasi tõmmati kergliiklusteedele konkreetne joon eraldamaks jalakäijaid ja rattureid. Eelmisest aastast kasutatakse ainult katkendlikku joont, mis muutis teed ühisteedeks. Paljudes kohtades on aastate tagune märgistus maha kulunud. Rattateede auditis (http://www.rattarikkaks.ee/images/stories/rattateed/rattateed.pdf ) on selgelt kirjas, et tuleb järgida arenenud riikide praktikat, joonides eraldusjooned teedele.
Miks Tallinn sellest endiselt aru ei saa? Põhjendused stiilis „meil pole nii laiu teid“ ei ole pädevad — pole eriti mujal Euroopaski viie meetri laiuseid rattateid. Põhjendused stiilis “linnal pole värvi jaoks raha” ei ole samuti pädevad — miks kaduvväikese vaatajaskonnaga Tallinna TVle leidub miljoneid eurosid?

6. Umbes kümme aastat on ühissõidukite kasutajatel olnud aega õppida kasutama nuppu sõiduki peatamiseks. Arusaamatu on see, et kui inimesed ei suuda/oska/viitsi endiselt nuppu vajutada ning bussijuht neid seetõttu välja ei lase, siis võetakse bussijuhil palka või lisatasu vähemaks (veebruaris 2011 oli selline juhtum). Viimane aeg oleks eemaldada kleepsudelt ”..või liikuge enne peatust ukse juurde” Jällegi — arenenud euroopa linnades toimib selline süsteem 100% ning miks ei võiks meiegi juba edasi arenenda?

7. Tallinn räägib kiirtrammist ja on erinevatele kiirtrammi vajalikkuse uuringutele kulutanud juba kümneid miljoneid kroone, trammi ennast pole aga kuskilt näha. Ometi koalitsioonilepingus on see sees. Tööle!

8. Viimane aeg on ka Tallinnas viia rööbastranspordil sisse süsteem, kus uksed avanevad nii väljast kui seest ainult nupuvajutusega. Eriti puudutab see tramme.

9. Kuidas linnavalitsus üldse kujutab meie ülioptimeeritud sõiduplaanide juures ette, et bussi sisenetakse ainult eesuksest (uue e-piletiga)? E-piletit põhjendatakse sellega, et “Euroopa linnades on see olemas”. Millegipärast ei taheta selle vajalikkust aga põhjendada sõnadega “Euroopa linnades see toimib”…

10. Tuleb likvideerida ühistranspordi parvessõit ehk see, et mitu sama liini transpordivahendit sõidab ühel suunal üksteise sabas või minutilise vahega.

Kuni Tallinn jätkab eelmainitud tegevu(setu)st ja “arengut”, ei näe linn minu maksuraha (täiesti seaduslikul moel)! Mul on ääretult kahju, et väga paljudel inimestel ei ole teist valikut kui endiselt mõttetut laristamist kinni maksta.