Lauri Vitsut: Majanduse arendamine IRLi moodi
Neli aastat tagasi hakkas OÜ MKT Holding ehitama Püssi linnas puitkiudplaatide tehast, millest pidi saama meie oma ehitusmaterjalide tootmise lipulaev. Võimulolijad on ikka rõhutanud, et üks meie edu tagatisi on välisinvesteeringute kaasamine. Patriootlikult meelestatud Eesti ettevõtjatel õnnestuski veenda Soome investoreid paigutama oma raha Eesti majandusse. Mejac OY koos Eesti ettevõtjatega võttis endale riski paigutada Püssis ehitatavasse puitkiudplaatide tehasesse miljoneid eurosid. Soomlastel oli samasugune, juba edukalt ja kasumlikult tööle pandud tehas Leedus, nii et kogemus ja eeldused eksportiva tehase rajamiseks olid näiliselt olemas.
Valitsus esitles tehase asukohta kui kõigiti sobivat – Püssi Tööstusala Arendus oli olemas raudtee, sadam lähedal, kommunikatsioonid, gaas ja elekter ning lisaks vaba tööjõud. Ja mis kõige tähtsam, kavatseti teha ei millestki midagi – hakkpuidust pidi saama kõrgekvaliteediline Euroopa turul nõutud kaup, tuuletõkkeplaat. Rootslastele kuuluv SEB pank leidis hea võimaluse tulusalt projektilt teenida ning andis laenu kokku 8 miljonit eurot.
Sihtasutus kinnitas, et tööstusalal on olemas tehase rajamiseks vajalik taristu ja muud kommunikatsioonid. Tegelikult neid aga polnud, nii et tehasel tuli teha veel hulk täiendavaid, planeerimata investeeringuid: gaasikatlamaja rajamiseks 8 mln, teedevõrgule 4,8 mln, elektrivarustusse 2,7 mln, veetorustikesse 2,7 mln. Kokku moodustasid planeerimata investeeringud 20 mln krooni, millest riik kasseeris käibemaksuna sisse neli miljonit. Lisaks teenis riik seadmete ostult veel 12 miljonit krooni käibemaksuna. Töölistele osteti trepikoja jagu kortereid Püssi linnalt... Riik aga tegi kõikvõimaliku selleks, et kooskõlastustega viivitada ning tehase töölerakendamine kaugesse tulevikku nihutada.
Pärast ettearvamatuid kulutusi ja ränki jõupingutusi õnnestus tehas siiski käima tõmmata. Ekspordikõlblik toodang tuli, kohalikud inimesed said tööd ja riik oma maksud. Siis otsustas SEB pank projektist niipalju raha kui võimalik välja tõmmata ning see Rootsi tagasi saata.
SEB avaldas otsest survet, et Mejac OY annaks oma 67protsendilise osaluse tehases, võlguolevate arvete tasumiseni, seal elektritöid teostanud ASile KH Energia-Konsult. Pooltevahelise lepingu järgi omandas AS KH Energia-Konsult 9. detsembril 2009 67protsendilise osaluse ühe euro eest (osa nominaalväärtus oli 3,9 mln kr!) ja kohustus osa tagasi vormistama kohe pärast võla tasumist. Lisaks pidi KH Energia- Konsult investeerima 1,5 mln eurot. Aga võta näpust – mingit investeeringut ei tehtud.
21. aprillil 2010 müüs KH Energia-Konsult juhatuse liikme Herino Haraku isikus oma 67protsendilise osaluse Püssi puitkiudplaatide tehases kahe miljoni euro eest edasi vaid päev varem (20.04.2010) asutatud ettevõttele OÜ SFB Estonia. Lepingu järgi on osaluse eest kohe ära makstud ka eelmainitud kaks miljonit eurot. Pange tähele – KH Energia-Konsult näol on tegu sama suliga, kes valgustab IRLi mõttest ja teost sündinud “vabaduseristi” Vabaduse väljakul. SFB Estonia seoseid pangaga ei ole mõtet otsida – tegemist on pätibandega, kel oli pangas oma „esindaja“ ja kust jäljed viivad majandusminister Juhan Partsi lähikonda. Tehase enamusosalus sattuski SFB Estonia kätte ja juhatuse etteotsa seati tankist Agu Laanemets, kelle ülesanne ei seisne muus kui tehas tootmiskõlbmatuks muuta ja vara laiali tassida. Tehas seisab, toodangut ei tule ja inimesed on tööta.
25. oktoobril 2010 kuulutas Viru Maakohus välja MKT Holding pankroti. Oma nõude esitas ka AS KH Energia-Konsult, kuigi võla katteks saadud osaluse müügi eest on ettevõte saanud kaks miljonit eurot.
Pankrotihaldur on välja kuulutanud enampakkumise, mis nurjus, ja kordusenampakkumise 17. veebruaril. Kuuldavasti tunnevad tehase vastu huvi sakslased, ja ehk õnnestubki praegu vanarauahunnikuna seisev tehas neile kaela määrida. Võimalik, et sakslastest saavad järgmised petta saanud välisinvestorid.
Asja kurbloolus on selles, et eelkirjeldatud juhtum ei ole Eesti majanduses mingi erand, vaid pigem korduma kippuv reegel. Vähe sellest, et Mart Laari presenteeritud Rootsi pangad on suure osa elanikkonnast võlaorjusse meelitanud, nüüd pumbatakse seda vähest raharessurssi meie riigi niigi vaevu hingitsevast majandusest tagasi Rootsi.
