Kõigepealt suur tänu tunnustuse eest. Parem hilja kui mitte kunagi.

Aga Laari kohvikud? Need töötasid ka möödunud valimiste aegu ning probleemi nagu polnud. Kui Laar seab sisse kohad, kus inimesed saavad häid filme vaadata, IRLi kandidaatidega kohtuda ja neid küsimustega pinnida — see on siis muidugi halb? Ning ajakirjanikule on täiesti ülejõu märgata Laari kohviku — avaliku foorumi, arutlus- ja kohtumiskoha — erinevust ajupesulisest K-kohukesest?

Isegi asjaga tegelevad mupo ametnikud on nõutud ega saa aru, milles probleem, ja võib oletada, et neile lihtsalt avaldatakse survet.

Mis puutub nn riigipalgalistesse parteitöötajatesse, siis on IRL korduvalt selgitanud, et riigi palgal olles teevad kõnealused inimesed riigitööd. Et nad pärast seda oma lõbuks veel mõnda muud tööd teevad, ei peaks nagu suurem kuritegu olema.

On hale, kui märgatakse vaid selliseid vägisi kistud skandaalikesi, selle asemel et kulmu kergitada: IRL paneb kinni juba teise teledebati järjest! Minu meelest on see märksa olulisem kui väiklane vimmakiskumine Laari kohvikutega.

Viimati oli Aaviksoo üleolek oma oponentidest lausa mäekõrgune. Eriti kõnekad olid tema argumendid, mis tegid puust ette ja värvisid punaseks, kui hukatuslik oleks Eestile reformierakonna vana armastus — üleminek palgaarmeele. Või pigem vana pahe, mille juurde ta ikka ja jälle tagasi pöördub nagu napsivend pudeli juurde. (Andku kõik toredad reformierakondlased — neid on palju — mulle andeks.)

Teledebati juures võinuks muuseas sedagi esile tuua, et sotsid kõnelevad nüüd silma pilgutamata kaitsekulutuste hoidmisest, kuigi ise on traditsiooniliselt nende kärpimist nõudnud. Eks ole nemadki aru saanud, milline on rahva valdava enamiku meelsus selles teemavaldkonnas. Rahva arvamuse järgi joondumine on igati kiiduväärt, aga mingi silmakirjalikkuse maik jääb sellele meelemuutusele paraku külge.

Autor on riigikogu liige ja kandideerib riigikokku IRLi nimekirjas.